Author: VeniVidiVici

21 märts Unustamatud kaks nädalat Jänedal

Tallinnast Jänedale

Olen Tallinna 32. Keskkooli 8.B klassi õpilane Helis. Vahetusõpilasena õppisin 2 nädalat Jäneda koolis. Kooli valides oli mul üks kindel tingimus: kooli peab olema väike. Jäneda kool jäi mulle nimekirja vaadates kohe meelde ja puges miskipärast südamesse. Ja mis kõige lahedam – seal oli peaaegu 20 korda vähem õpilasi kui 32. Keskkoolis.
Õpilasvahetuses olen ka varem osalenud, oma praeguses koolis. Eelmise korra positiivne kogemus tekitas soovi vahetuses veel osaleda. Kindlasti teen ma seda veel!
Algul ei tundnud ma mingit hirmu. Nädal enne vahetust kui avastasin, et kohe-kohe ma tõesti lähen, tekkis väike ärevus. Päev enne minekut ei saanud ma öösel magadagi, ärevus oli lihtsalt nii suur. Olin ma ju minemas täiesti uude keskkonda ja võõraste inimeste juurde. Ja pidin seal olema tervelt kaks nädalat. Kui aga viimaks rongi istusin, muutus kõik rahulikumaks. Pisike närv oli veel sees, aga teadsin, et enam tagasiteed ei ole, järgmine peatus on Jäneda.
Rongijaama tulid mulle vastu kaks klassiõde: tüdruk, kelle juures ööbisin, ja tema naaber. Teadsin kohe, et need on minu inimesed. Edaspidi see tunne aina süvenes.
Kool oli väga armas ja väike, seal õpib kõigest 49 õpilast. Minu jaoks oli see harjumatu, sest oma koolis on igal pool alati hästi palju inimesi.
Esimesest koolipäevast jääb meelde suusatamine, kohe esimesel tunnil. Suusad olid libedad ja minu oskused ei olnud ka kõige paremad. Nii leidsin ma ennast vähemalt viis korda maast. Sabakont sai küll veidi haiget, aga vähemalt oli meeldejääv esimene tund.
Koolis oli palju asju teistmoodi. Näiteks olid neil sööklas kindlad kohad ja vahetunnis sai käia saalis, mis oli ühendatud koridoriga, palli mängimas ning vähemalt kord nädalas toimusid neil kogunemised, kus kogu koolipere sai kokku.
Mulle väga meeldis, et kõik teadsid kõiki ja teati, et ma nende juurde tulen. Teisel päeval tuli üks väike tüdruk minuga rääkima ja vahetunnis rääkis vahetuspereema, kes on koolis õpetaja, kuidas üks väike tüdruk küsis temalt, kas ma olen juba seal ja et ta tahab mind juba väga näha.
Endale suureks üllatuseks sain ma isegi sõbrapäeval kaks kaarti, mis sest, et see oli alles mu teine päev.
Vahetuspere oli väga tore. Sinna kuulusid: ema, isa, tütar ja kolm poega. Loomulikult ei saa mainimata jätta kaht armsat koera ja kaht kassi. Nad kõik olid hästi armsad ja südamlikud ning võtsid mind hästi vastu.
Mulle on meelde jäänud üks armas hetk, kui pereisa tuli mulle ja tütrele kooli järele ning ühe õpetajaga rääkides ütles „Tulin tütardele järele.“ See oli nii armas ja südantliigutav moment.
Pereliikmetega käisin kaasas rahvatantsus, maalimises, klaveritunnis, lastekoori proovis ja liikumisrühma kokkusaamisel, kus koristasime kohalikku mõisat. Veel käisime muusikakooli kontserdil, kus üks poegadest ka esines.
Igav ei olnud mul seal kordagi ja tegevust oli minu jaoks palju. Kui me just parasjagu kuskil trennis või ringis ei olnud, rääkisime ema ja tütrega köögis juttu. Paaril õhtul mängisime nooremate vendadega lauamänge.

Kui mitte varem, siis suvel lähen ma neile külla.
Kindlasti soovitan ka teistel õpilasvahetuses osaleda. See on imeline kogemus ja selle käigus saab palju uusi sõpru.
Kui sa kahtled, kas minna õpilasvahetusse või mitte, siis kindlasti mine. Alati tasub minna, sest kui sa ei proovi, ei saa sa iialgi teada.

Päikest teile kõigile
Helis Ilumäe

04 märts Suurepärane võimalus muuta oma tavalist koolielu

Mina õpin Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis. VeniVidiVici raames ma läksin Tallinna Saksa Gümnaasiumisse. Valisin just selle kooli, sest see on eesti kool saksa keele süvaõppimisega.

Mulle vene koolist oli väga tähtis oma teadmissi kontrollida ning panna end proovile teises (keele)keskkonnas. Mind ajendas programmis osalema tahtmine suhelda teiste inimestega ja leida endale uusi sõpru.

Enne vahetusõpilaseks saamist mul oli väga rõõm kohtuda uuste õpilastega. Ma kartsin, et ma ei leia koolis õiget kabinetti, kus toimuvad tunnid. See kõik oli asjata – mulle väga meeldis kool, õpetajad, klassikaaslased ja õpetajad, sest kõik olid väga sõbralikud ja avatud. Klassikaaslased aitasid mind tundides õppematerjalidega.

Õpilasvahetusest positiivsest mulle jäi meelde see, et sain hästi aru matemaatikast ja füüsikast just selles koolis, sest õpetajad väga selgesti näitavad ning räägivad tunni teemast. Mind üllatas koolis see, et kõik õpilased ja õpetajad on väga sõbralikud venelaste suhtes ja tundides on päris vaikne ning minu klassikaaslased väga hästi valdavad inglise keelt. Mina soovitan muidugi sõpradele osaleda selles programmis, sest see on suurepärane kogemus ja võimalus muuta oma tavalist koolielu.

Darja Hrustaljova

04 märts Reis Saaremaalt mandrile

Olen Tornimäe Põhikooli 9. klassi õpilane Irma Jäe ja õppisin nädala aega Keila koolis. Keila kooli valisin sellepärast, et tahtsin minna kuskile, kus on palju õpilasi ja hoopis teine keskkond. Ühesõnaga väljuda oma mugavustsoonist.

Esialgne plaan minna õpilasvahetusse oli juba eelmine aasta koos klassiõega, aga kahjuks ei leidnud me sobivat aega ja see jäi ära, kuid see aasta võtsin asja üksinda ette ja käisin ära.

Päev varem sõitsin ma vahetusperre, kelleks olid minu sugulased. Noorim perepoeg tutvustas mulle Keilat, kus asub kool, muusikakool, keskväljak ja jalutasime lihtsalt linna peal ringi. Esmapäeval pidi kooli minema, kusjuures tunnid hakkasid 30 minutit varem kui minu oma koolis. Kool oli tõesti suur ja igal hommikul kooli uksest sisse astudes ütles direktor kõigile: „Tere!“. Koridoris ootasid mind minu tugiisik ja klassijuhataja, kes oli väga sõbralikud. Klassikaaslased olid väga abivalmis ja toetavad, samuti ka õpetajad, kellele väga meeldib see idee, et õpilased saavad käia vahetuses.

Vahetuse aeg sattus sõbrapäeva nädalale, kus korraldati erinevad tegemisi: südamete jagamine ja paarilise leidmine ning seejärel pildistamine, peale kooli toimus ka algklasside playback, kuhu ma kahjuks ei jõudnud, sest otsutasin just sellel päeval külastada ka Keila muusikakooli.

Esmaspäeva õhtul käsin koos pere isaga võrkpalli trennis, kus nägin oma teisi sugulasi, kes samuti elavad Keilas. Kolmapäeval sõitsime Keila joale, kus avanes imeline vaatepilt.

Reedel oligi juba viimane päev. Koolis toimus Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus, kus esines koor ja muusikakooli õpilased. Klassikaaslastega jätsin hüvasti nii reedel, kui ka neljapäeval, sest osad sõitsid reede hommikul Peterburgi.

Kindlasti soovitan kõigil, kellel vähegi huvi on, võtta ette see teekond. Vahetuses osalemine annab sulle palju erinevaid kogemusi, mis on kindlasti positiivsed. Samuti saad sa kogeda erinevaid õpetusstiile, sest kõik õpetajad õpetavad erinevalt. Loodan ise, et see vahetus ei ole minu viimane.

Irma Jäe

04 märts Uued sõbrad on osalemist väärt!

Mina olen Maarja ning ma käin Abja Gümnaasiumis. Minu vahetuskooliks oli Tallinnas asuv Kuristiku Gümnaasium.

Selle kooli valisin ma seetõttu, et seal õpib mu onupoeg ja samuti asus seal lähedal ka mu onu kodu, kelle pool ma vahetus perioodil elasin. Vahetusse soovisin ma eelkõige minna uute kogemuste ning sõprade tõttu. Vahetult enne vahetusse minemist tundsin ma ootusärevust ning ka veidike hirmu uute klassikaaslaste ning kooli ees, kuid hirm kadus kohe kui ma kooliuksest sisse astusin ning oma klassikaaslasi kohtasin. Kuristiku kool oli väga, väga tore kool kuhu tahaksin tulevikus kindlasti tagasi minna, toredad olid ka mu uued klassikaaslased ning õpetajad kes mind alati aitasid. Samal ajal toimus koolis ka sõbranädal millega seoses toimus igasuguseid vahvaid tegevusi. Kuristiku kool erines vägagi minu koolist juba ainuüksi välimuse ja suuruse poolest.

Aeg Tallinnas möödus väga ruttu ning oli täis toredaid seiku ning emotsioone. Kindlasti julgustan ma kõiki selles programmis osalema, sest see kogemus ning uued sõbrad on seda kindlasti väärt!

Maarja Peterson

23 veebr. See on suur eneseületus, mida võiksid kõik proovida

Olen Kuusalu Keskkooli 9.b klassi õpilane Klaara Saar ning õppisin nädal aega Kärdla Ühisgümnaasiumis.

Olin kindel, et kool, kuhu minna tahan, peab olema Hiiumaal, sest mulle meeldib Hiiumaa ning kuna tahtsin saada vahetusõpilase kogemust, siis miks mitte just seal… Antud kooli valik tuli praktiliselt loosi tahtel.

Tahtsin programmis osaleda, et leida uusi tuttavaid, saada uusi kogemusi ning vaheldust igapäevaelule. Enne vahetusse minekut, ei olnud mul erilist ärevust ega hirmu, pigem olin põnevil.
Õppisin nädal aega koos 9.b klassiga. Klassikaaslased ja õpetajad olid väga toredad, sõbralikud, lahked ning mõistvad. Nädala jooksul, lisaks õppimisele, aitasin Kärdla kooli õpilasesinduse liikmeid, valmistades koos nendega sõbrapäevaks vahvleid ja kaunistades koolimaja. Osalesin ka meie klassi klassiõhtul ning kuna tegelen ise ratsutamisega, siis külastasin ka koos klassikaaslasega kohalikku talli. Vahetuse viimasel päeval käisin koolis toimunud kontsert-aktusel (kus esinesid ja kuulasid-vaatasid ka osad minu klassi õpilased).
Ööbisin väga vaikses ja rahulikus Kärdla kooli õpilaskodus.
Nädal oli väga tore ning meeldiv vaheldus oma koolile. Kindlasti soovitan ka teistel programmis osaleda, kellel see julgus ning kellel julgust pole, siis, kuulge, see on teile hea eneseületus! Päriselt ka võtavad õpilased teid viisakalt vastu ning omast kogemusest võin ka öelda, et mitte ainult klassikaaslased, vaid ka teised kooliõpilased ja õpetajad on valmis teid ALATI abistama! Pole midagi karta, saate hoopis toreda kogemuse ning mitmeid uusi tutvusi :).

Klaara Saar

19 veebr. Klassiõega koos õpilasvahetusse

Anna Šaškina ja Saina Mamedova on kaks julget Sillamäe Eesti Põhikooli tüdrukut, kes otsustasid koos osaleda Eesti-siseses õpilasvahetuseks, sihtkooliks valiti Toila Gümnaasium.

Anna Šaškina muljed. Proovin teile seletada, kuidas möödus minu vahetusnädal. Arvasime klassiõega, et kõik õpilased tulevad kohe meie juurde ja hakkavad suhtlema, aga tegelikult see päris nii ei olnud, ehk ka seetõttu, et ma ise ei julgenud nendega kohe suhtlema hakata. Esimesel päeval esimene tund oli inglise keel ja ma saan öelda, et inglise keele tase on Toilas palju parem kui minu koolis. Teisipäeval hakkasime õpetajatega rohkem suhtlema ning kesknädalal hakkasime kõigiga vaikselt suhtlema. Mu lemmikpäevaks kujunes neljapäeval, mil juba kogu klassiga suhtlesime ja käisime kõik koos uisutamas. See oli nii lahe! Tahan öelda, et 9.klass Toilas on tegelikult väga tore ja sõbralik. Arvan, et järgmisel aastal lähen nende klassi õppima! Kui tuua välja mõned erinevused Sillamäe Eesti Põhikooli ja Toila Gümnaasiumi vahel, siis

Saina Mamedova muljed. Tahtsin õpilasvahetusse minna juba eelmisel aastal, aga ei julgenud. Sellel aastal läksin Toila Gümnaasiumisse. Valisin selle kooli, sest kavatsen pärast 9. klassi lõpetamist seal edasi õppida. Vahetusperioodil elasin oma kodus.

Toila kool on päris suur, see koosneb kahest hoonest, üks on uus ja teine vana (ehitatud 19.saj), ma veel ei ole varem käinud niisuguses koolis. Kõik õpetajad, kellega tuttavaks sain, meeldisid mulle väga, igal õpetajal on oma meetod, kuidas õpetada. Aga suureks üllatuseks oli mulle see, et minu klassikaaslased peaaegu üldse ei rääkinud tundide ajal, isegi kui õpetajad küsisid midagi või palusid vastata küsimusele, siis kõik vaikisid, aga meie koolis õpilased, vastupidi, kogu aeg räägivad ja tahavad ise vastata. Minu klassikaaslased olid väga tagasihoidlikud ja vaiksed. Alguses ei julgenud nad minuga tutvuda ja esimestel päevadel kahjuks ma ei suhelnud nendega, alles nädala lõpus me hakkasime natuke rohkem suhtlema. Ja mina sain aru, et nad on sõbralikud ja väga toredad, aga nendel on vaja natukene rohkem aega selleks, et nad harjuksid oma uue klassikaaslasega.
Toila koolis on palju sõbralikke õpilasi, kõige seltskondlikumad on 7. ja 12. klass. Meil oli üks vaba tund, siis ma ei teadnud, mida teha ja otsustasin, et lähen eesti keele õpetaja juurde, ta on ka meie koolis eesti keele õpetaja. Tal oli sel ajal tund 12. klassiga ja seal ma tutvusin nendega, see klass on väga sõbralik. Nad rääkisid palju põnevat Toila kooli kohta ja andsid soovitusi, kuidas gümnaasiumis hakkama saada. See klass on väga tore, kahju, et nad õpivad selles koolis viimast aastat. Veel mulle väga meeldis, et kehalise kasvatuse tunni ajal me uisutasime. Meie koolis pole liuvälja ja see oli minu jaoks midagi uut.

Toila koolis mulle meeldis väga ja ma arvan, et järgmisel aastal lähen sinna õppima, aga minu kool meeldib mulle rohkem ja ta pole minu kodust nii kaugel. Ma naudin neid viimaseid kuid, kui ma õpin veel oma koolis.

Soovitan selles programmis kõikidel osaleda! See on väga põnev, sa leiad endale uusi sõpru, näed, kuidas õpetatakse teistes koolides ja hakkad rohkem austuma oma kooli. Arvan, et järgmisel aastal sõidan vahetusõpilaseks kuskile kaugemale.

 

13 veebr. Kodust kaugele Tallinnasse

Õpin Tori Põhikooli 9.klassis. Vahetusõpilaseks läksin nädalaks Jüri Gümnaasiumisse. Valisin selle kooli, sest kunagi pidin kolima Jürisse ning oleksin läinud sinna kooli õppima.

Kuna olen juba väga kaua tahtnud õpilasvahetusse minna, siis otsustasin selle ka lõpuks ära proovida. Enne vahetusse minekut oli väike närv sees ja seda mitmel põhjusel. Olin päev enne vahetuse algust haige olnud ning ma ei teadnud sealt koolist kedagi. Vahetusperre oli ka veidi hirmus minna, sest võõraste inimestega on natuke ebamugav olla ja kui peab veel nendega koos elama…mõtlesin, millesse ma end küll seganud olen. Tegelikkuses polnud õnneks midagi hullu. Sain perega kohe hästi läbi, rääkisime palju ja avastasime et meil on palju ühiseid huve.

Kool oli väga suur ja ilus. Õpetajad olid toredad ja rääkisid minuga palju. Klassikaaslased olid väga igati sõbralikud ja abivalmid. Vahetusperes tundsin end nagu kodus. Tegime iga päev midagi huvitavat. Esmaspäeval käisin peretütrega näiteringis, mis oli väga lõbus, teisipäeval ja neljapäeval oli meil filmiõhtu. Kolmapäeval käisime teatris vaatamas „Rahauputust“, mis oli väga naljakas. Reedel sõitsime Viimsisse koolitantsule ning laupäeval enne bussile minekut käisime Tallinnas shoppamas.

Mind üllatas see, et 2 minutit enne tunni algust helises kell, mis andis märku, et nüüd on aeg tundi minna. Koolis olid ka liftid. Vahetusperes oli väga tore olla ning ma jään neid väga igatsema.

Kindlasti soovitan selles programmis osalemist ka teistele, sest see oli tohutult äge kogemus. Sain uusi sõpru, väga huvitava kogemuse osaliseks ning ka palju positiivseid emotsioone. See võib küll alguses veidi hirmutav tunduda aga, kui juba kohal olla, on kõik väga lahe.

Anette Siinvert

13 veebr. Meie väikses Eestis ei ole kahte ühesugust kooli.

Olen seiklushimuline õpilane Helena Aavistu Valgast. Vahetusõpilaseks minemine tundus mulle alati põnev teema olevat. Seega võtsin asja käsile ja võtsin ühendust VeniVidiVici meeskonnaga.

 

Minu kooliks on Valga Gümnaasium. Vahetuskooliks valisin Viljandi Gümnaasiumi, sest Viljandi on mulle alati südamelähedane linn olnud ja ma tunnen end seal nagu kodus. Kaalusin isegi Viljandi Gümnaasiumisse õppima minna, kuid otsustasin siiski kodukoha kooli kasuks. Sellest olenemata käin ma üsna tihti vaheaegadel Viljandis ja mõtlesin, et miks ka mitte siis Viljandi Gümnaasiumi õpilastega nädalake koos aega veeta.

 

Rääkisin sellest mõttest ka oma tädi perele, kes mu lootuste kohaselt olidki nõus mind vahetusajal majutama. Sain veeta kvaliteetaega enda tädi pere ja täditütre lastega. Mängisime lastega koos erinevaid lauamänge ja meisterdasime. Sellel ajal oli ka juba lumi maas ja sain koos nendega ka lumes mängida. Kui tavaliselt ma halloween´i ei tähista, siis nüüd proovisin esmakordselt ära ka kõrvitsale hirmutava pildi lõikamise.

 

Kuigi minu puhul toimus vahetusse minemine protsess umbes 2 nädalat, siis jõudis see mulle kohale alles paar päeva enne vahetusse astumist, et ma tõesti teen seda.

Wow. Seiklus, mis oli algselt kõigest mõte saab nüüd alguse.

Mõned tunnid enne esimest tundi tekkis väike hirm teadmatuse ees, kuid olin samas väga elevil ja see ületas kõik hirmud.

 

Olin Viljandi uues koolimajas vaid ühe korra käinud- sisseastumiseksamil. Seega enamus nägusid tuli juba sisseastumiseksamilt tuttavad ette. Kõik klassikaaslased, kellega tutvuda jõudsin, olid väga sõbralikud ja viimne kui üks neist omapärane. Iseloomudelt leidus tagasihoidlikke, jutukaid, rõõmsaid ja julgeid inimesi. Eksperimenteeriti erinevate välimustega. Näiteks üks tüdruk kandis valgeid läätsi, teine aga rokkis oma lühikesi punaseid juukseid.

 

Ainult nädala jooksul sain ma selle klassiga koos teha mitut rühmatööd, kuulata mitut loengut, osaleda matemaatikanädalal, näha keemias kahte katset, korrata üle enda koolis läbitud matetrjale, saada tuttavaks toredate kümnenda majandusuuna õpilaste ja mõningate aineõpetajatega, süüa väga head toitu ja palju veel. Imestan isegi, et ainult üks nädal mahutas nii palju põnevaid asju.

 

Võrreldes Valga kooliga oli Viljandi gümnaasium palju värvikirevam ja disainirohkem. Lisaks on seal rohkem ruumi istuda ja suhelda. Kui meie koolil on söökla, raamatukogu ja arvutiklass kõik eraldi ruumides, siis Viljandis olid need avatud ja läbikäidavad kõigile. Seal oli ka mõne tavalise klassi asemel auditoorium, kus oli palju mugavam õppida. Selle ühe nädala jooksul, mil ma vahetuses olin, kasutasime pidevalt erinevaid tehnoloogiavõimalusi, mis on minu kooli jaoks veel natuke võõras teema. Samuti oli ka tore teha rühmatöid, mis minu koolis ei ole just väga igapäevased. Valga Gümnaasiumis võiks olla samuti noortele rohkem ajaveetmiskohti ja kunstipärasust.

 

Olin vahetuses ühe nädala, kuid oleksin meeleldi olnud veel paar nädalat. Kahjuks pidin vahetuse lõpus langetama raske otsuse, kas jääda oma kooli õppeainetes kaugele maha või nautida edasi oma Viljandi seiklust. “Igal pool hea, kodus kõige parem,” seega otsustasin koju minna ja oma õpingud järje peale saada.

 

See kogemus jäi mulle natuke liiga lühikeseks ja seetõttu plaanin VeniVidiVici raames uuesti õpilasvahetusse minna. Soovitan soojalt ka kõigil teistel õpilastel õpilasvahetus ära proovida! Meie väikses Eestis ei ole kahte ühesugust kooli. Seega ükskõik, milline kool valida, saaksite igas koolis midagi uut näha või kogeda! See on suurepärane võimalus puhata enda igapäeva rutiinist ja astuda mugavustsoonist välja.

 

Helena Aavistu

09 veebr. VeniVidiVici koordinaatori Maite Maido vahetus Tallinna Inglise Kolledžisse

Oleme oma blogisse jooksvalt lisanud vahetusõpilaste muljeid. Nüüd on olukord aga selline, et vahetuses on meie enda armas Maite, kes otsustas Valtu Põhikoolist vahetusse minna Tallinna Inglise Kolledžisse, kuhu ta ilmselt pärast põhikooli lõpetamist õppima sooviks minna.

Tavapärasest erilisemaks muudab Maite loo see, et tema mõtteid ja kogemusi seoses vahetusega ei pea me lugema, vaid saame hoopis videost vaadata.

Järgnev video räägib Maite emotsioonidest seoses vahetusega, miks ta üldse vahetusse läks ja miks ta soovitab teistel noortel vahetusse minna. Tahame Maitet siira video eest tänada ning loota, et viimased vahetuspäevad mööduvad Sul veelgi toredamalt!