Minu nimi on Mari-Liis Prunt ning õpin Saku Gümnaasiumis. VeniVidiVici raames käisin veebruari alguses Rakvere Gümnaasiumis. Valisin selle kooli, sest mul oli olemas Rakveres majutus ning teadsin ka ühte õpilast sellest koolist.
Programmis osalesin sellepärast, et saada uusi tutvusi kohast, kus ma ise tihti käin. Samuti oli ka üheks põhjuseks välismaale vahetusõpilaseks mittesaamine, seega otsustasin vahetusprogrammi läbida Eestis.
Enne vahetuskooli minekut olin väga elevil ning ootasin vahetust suure rõõmuga. Vahel tuli ka hirm peale ning mõtted, kas ikka saan hakkama või kas minuga üldse suheldakse. Rakvere Gümnaasiumi jõudes võeti mind väga hästi vastu. Kõik õpilased olid väga sõbralikud ning lahked. Kohe aidati mind klasside näitamisega ning viidi kurssi nende ainetundide materjalidega. Mul tekkis väike grupp, kellega suhtlesin veidi rohkem kui teistega.
Ka õpetajad olid väga toredad. Nad küsisid palju mu enda kooli kohta ning üks tund läkski selle peale, et minult küsida küsimusi. Ka kool ise meeldis mulle väga. See oli ilus, vana ning heledates toonides.
Vahetusest jäi meelde see, et neil toimus filmifestival. Paljud õpilased olid sellega kaasatud ja see oli väga lahe, et nii paljud festivaliga tegelesid. Ainete poolelt jäi meelde see, et nendel oli psühholoogia tund, mis oli üks mu lemmikuid, kuna olen sellest väga huvitatud.
Koolis üllatas mind kõige rohkem see, kui palju oli rõhku pandud inglise keele. Neil oli 4 erinevat keelerühma. Üllatas ka see, et neil oli väga huvitav tund nimega tõlkimine, kus tõlgiti erinevaid tekste.
Kindlasti soovitan vahetust kõigile õpilstele, sest see annab väga palju uusi kogemusi. Kindlasti saab ka uusi tutvusi ja julgust suhelda võõraste inimestega. —— Mari-Liis Prunt Saku Gümnaasium
Olen Rapla Gümnaasiumi kümnenda klassi õpilane. Õpilasvahetusele mõtlesin kuskil kuuendast klassist peale, kuna olen tohutult sotsiaalne ja uutele kogemustele avatud. Kuigi õpilasvahetusse minekuks ei olnud mul kunagi otseselt julgust, et end lihtsalt kokku võtta ja see ära teha.
Üheksandas klassis ma korra proovisin, aga siis poole pealt jätsin asjad poolikuks. Käies kuskil kuu aega gümnaasiumis sain aru, et ma siiski tahan minna vahetusse. Kuna meie koolis õppesuundi pole, siis teadsin kohe, mis kooli ma minna tahan. Võtsin end kokku, läksin õppealajuhataja kabinetti ja teatasin suurelt, et mina tahan minna vahetusse.
Kuna meie kool sai valmis alles 2018 aasta suvel ja avati 2018 aasta sügisel, siis meie koolil polnud Veni Vidi Viciga lepingut ega kooli juhtkond polnud isegi mõelnud sellele variandile. Jooksin terve nädal mööda kooli juhtkonda, vestlesin vast kõigiga, alates õppealajuhatajast ja lõpetades õppenõustajaga. Siis hakkas juhtkond seda varianti arutama ja lõpliku vastuse sain kuu aega hiljem. Jah, leping on sõlmitud! Lõpuosas võlgnen tänu direktorile, kes sellega oli valmis kiiresti tegelema.
Teadsin algusest peale, kuhu kooli ma minna tahan. 32. keskkool – minu esimene ja ainus valik. Kuna olen tohutult aktiivne õpilane nii koolis kui ka väljaspool ning mul oli endal olemas öömaja, siis sain juba varsti vastuse koolilt: nad on nõus mind vahetusse võtma! Suunaks valisin teater-humanitaar ja läksin teatriklassi poolele. Teadsin, kui ettevõtlik ja tore nende klass on ja kuna õpin ise teatrikoolis, siis tundus olevat see hea võimalus.
Teater-humanitaar olid enamustes tundides koos, suunatunnid olid eraldi, aga neid ei olnud ülemäära palju. Esimeses päeval oli mu sealne klassiõde küpsetanud kõigile omanimelise piparkoogi, kuna ei oldud üksteist peale vaheaega ju pikalt nähtud. Minu suurimaks üllatuseks, minunimeline piparkook oli ka karbis sees!
Klass oli tohutult kokkuhoidev ja mul polnud kordagi tunnet nagu ma oleks võõras kohas. Oma esimese päeva hirmust sain suhteliselt kohe üle ja päeva lõpuks olin juba nii palju uusi sõpru saanud. Ma olin nii armsas ja toredas klassis, et mul tekkis juba enda klassi vastu igatsus. Ma isegi poleks uskunud, et nädal aega eemal olles selline asi võimalik on. Nende klassil oli traditsioon küpsetada kooki iga kord kui kellelgi on sünnipäev. Neil olid isegi nimelised särgid.
Muudest toredast hetkedest nii palju, et kuulsin peale vahetust ühelt tüdrukult, et kõndisin koolis nagu rõõmupall ringi. Vot selliseid ilusaid emotsioone võibki selline õpilasvahetus tekitada. Sajaga soovitan kõigil ära proovida. Minu süda on igatahes sellest kogemusest täis vaid rõõmu. ——- Dominika Pankova Rapla Gümnaasium
Olen Viljandi Paalalinna Kooli 9.a klassi õpilane, kes tänu VeniVidiVici Õpilasvahetuse programmile nädalaks ajaks Holstre Kooli sattus.
Kõige suurem erinevus Paalalinna ja Holstre kooli vahel on õpilaste arv. Holstres on 50-60 õpilast, Paalalinnas on juba mina klassis ainuüksi 23 õpilast. Minu klassis on kaks inglise keele gruppi ja kolm B-keele gruppi.
Kuna kool on väike ja kõik teavad kõiki, siis esmaspäeval kooli tulles langes kõigi pilk minule. Oma klassis ma kahjuks suhtlen ainult Melanyga, teiste jaoks olen võõras, aga mind ei ignoreerita.
Väga huvitav on veel see, et nädalas on üks joonestamise ja käsitöö tund. Minu koolis on neid nädalas kaks ja teisel poolaastal pole neid üldse. Teistsugune on ka see, et poiste ja tüdrukute kehalise kasvatuse tunnid on eri päevadel ja 6.-9.klassidel koos. Lisaks meeldis mulle ka koolisöök, sest kokad teevad ise kohapeal süüa – minu kodukoolis tellitakse toitu sisse.
Muidugi on ka kool ise väga plus ja õpetajad on toredad. Sain selles nädalal nii keemia kui ka füüsika, mis muidu on minu jaoks võõrad teemad, selgeks.
Soovitan kõigil huvilistel VeniVidiVici Õpilasvahetuse programmiga osaleda teise kooli õpingutel nädal, kaks või isegi kuu. —— Margery-Meribel Grünthal Viljandi Paalalinna Kool
Mina õpin Jüri Gümnaasiumi 9. a klassis. Olin vahetusõpilaseks Raasiku Põhikoolis 21.01-25.01.2019. Valisin selle kooli just sellepärast, et ma ise õpin suures koolis, kus käib 1206 õpilast. Ma teadsin, et Raasiku koolis on ligi 200 õpilast. Arvasin ja lootsin, et seal koolis on vaiksem õpikeskkond – oli ka.
Meile käidi VeniVidiVici programmist rääkimas esmaabilaagris ühel õhtul. Seejärel siis ma tegin sõpradele nalja, et mis te arvate, kui ma tuleks nädalaks teie kooli. Sõbrad olid väga üllatunud kui ma neile sellest rääkisin. Pärast sai selle mõttega veel mängitud ja kui see muutus tõsiseks, siis rääkisin ka kodus vanematega. Esialgu mõtlesin minna kaheks nädalaks, kuid emaga arutades ja arvestades lõpukassi sai otsustatud üks nädal.
Mu sees võtsid võimust vaid positiivsed tunded, sest ma teadsin, et seal on kõik mu sõbrad, midagi halba ei saa juhtuda ja kõik saab minna paremaks.
Nii oligi, mulle väga meeldis Raasiku koolis! Klassikaaslased olid mu vastu väga sõbralikud ja vastutulelikud. Õpetajatega sain ma väga hästi läbi. Kohe kui ma esimesse tundi astusin siis, need, kes mind ei tundnud, küsisid kohe mu käest, mis koolist ma tulen jne ning hakkasid kohe suhtlema.
Poistiivsena sellest koolist jäi mulle meelde see, et kooli peal on mängud mida lapsed ja noored mängivad. Tundides ja õppimises meeldis see, et õpetajad lasevad nii vene – kui inglise keeles väljendeid pähe õppida, jutustada ja dialooge lugeda. Pooltel õppeainetel olid meie kooliga samad õpikud ja töövihikud,Suzuki Fairings, mis oli mulle meeldiv üllatus. Kaks õpetajat olid ka samad, see tähendab, et töötavad ka Jüri koolis. Õpetajatel oli ka suur üllatus mind näha teises koolis. Väga meeldis, kuidas direktor annab ühiskonnaõpetust. Ta tegi ühes tunni rühmatööd, kus me pidime poolt- ja vastuväiteid leidma ja see oli huvitav ja teistsugune kui mu päriskoolis. See mulle väga meeldis.
Jah ma soovitan oma sõpradel ja teistel noortel programmis osaleda, sest see on nii tore vaheldus näha kuidas toimuvad asjad teises koolis. Kuidas seal õpetatakse, mida tehakse vahetunnis, milline on koolisöök jne. Selle nädalaga muutud palju julgemaks, sest sa suhtled võõraste õpetajatega, keda sa pole kunagi ennem näinud,yamaha fairings, samuti teiste eakaaslastega ja ka koolitee on hoopis teine. —– Marin Möllits Jüri Gümnaasium
Olime sõbraga vahetusõpilased 14.-18. jaanuaril Otepää Gümnaasiumis. Oleme väga rahul selle võimalusega, mis meile anti – olla vahetusõpilased Talvepealinnas, Otepääl. Saime sel nädalal väga palju uusi kogemusi nii suhtlemisel kui ka teistsuguse keskkonnaga kohanemisel. Meie klassikaaslased ja klassijuhata olid väga sõbralikud ja vastutulelikud uues koolis õppimisel.
Suuri erinevusi ei olnud meie kooli ja Otepää Gümnaasiumi vahel, küll aga meeldis meile nende koolisüsteem, kus oli 55-minutiline söögivahetund, mille jooksul sai ennast piisavalt välja puhata, söömas käia ja oli võimalus ka hindeid parandada, kellel oli vaja. Kehalise kasvatuse tunnis saime käia Tehvandi suusamaratoni rajal suusatamas ja see oli vägev kogemus, kuna Räpina kandis puudub selline maastik ja veel sellised võimalused suusatamiseks.
Klassis toimus aktiivne õppimine ning kõik töötasid ilusti kaasa. Õpetajad olid õpetamisel tundega asja juures ja lihtne oli teemadest aru saada. Klassikaaslased olid väga sõbralikud ja lahked, paljudega saime ka headeks sõpradeks. Vahetusperekond oli väga meeldiv ja tore. Nad olid väga lahked ja jutukad ning võtsid meid vastu nagu omi lapsi.
Kõik oli väga tore, see avardas väga palju minu silmaringi ja heameelega läheksin kunagi tagasi või siis kuhugi teise kooli vahetusõpilaseks.
————— Taimar Treier ja Oskar Johannes Laht Räpina Ühisgümnaasium
Olin vahetusõpilane 14.-18. jaanuar Viimsi koolis. Olen väga rahul selle võimalusega, mis mulle anti – olla vahetusõpilane Viimsi koolis.
Sain sel nädalal väga palju uusi kogemusi nii suhtlemisel kui ka teistsuguse keskkonnaga kohanemisel. Minu klassikaaslased ja klassijuhata olid väga sõbralikud ja vastutulelikud, sain ka mõned uued sõbrad. Viimsi koolis oli palju sarnast meie koolile, kuid oli ka väga palju erinevusi. Tore oli see, et seal olid valdavalt noored õpetajad, kes õpetasid lapsi huvitavalt ja palju kaasaaegsemalt kui vanemad õpetajad.
Erinevus minu kooliga oli see, et telefonid olid tundides lubatud. Noored õpetajad tulid tundides klassis vaikuse hoidmisega hästi toime ja kui keegi ei allunud, siis pidi ta minema tunnirahu klassi, mis on väga hea lahendus rahulikuks õppetööks.
Kõik oli väga tore, see avardas väga palju minu silmaringi ja heameelega läheksin kunagi tagasi või siis kuhugi teisse kooli vahetusõpilaseks.
Õpilasvahetusse tahtsin ma minna juba peaaegu 2 aastat tagasi, aga see on võimalik alates 7.klassist. Nii kaugele jõudes hakkasin õpilasvahetusse minemisega tegelema. Oktoobris küsisin luba vanematelt ja koolilt ning saatsin VeniVidiVicile oma ankeedi, kuhu tuli kirjutada vajalikud andmed enda, majutuse, oma vanemate ja koolide kohta. Lisaks oli vaja paari allkirja, lühitutvustust iseendast, ning põhjus miks soovin minna just sellese kooli.
Õpin Suure-Jaani Koolis, kus õppis minu ema ja valisin vahetuskooliks Kuusalu Keskkooli, sest seal õppis aastaid tagasi mu isa. Vastust oma ankeedile ootasin 2 nädalat, kuni minu kooli tuli õpilasvahetus programmist rääkima üks noor naine. Rääkisin talle, et ma pole oma ankeedile vastust saanud ja ta soovitas mul oma ankeedi uuesti saata. Seekord tuli vastus märksa kiiremini ja mulle kirjutati, et Kuusalu keskkooliga on ühendust võetud. Lisaks öeldi mulle millised dokumendid mul veel täita tuleb. Nõusolek tuli allkirjana saada kõikidelt minu õpetajatelt ja direktorilt. Oma vahetusperioodiks valisin 19.-30. november, sest minu arvates on ühenädalane vahetusperiood liiga lühike. Vastuse, et Kuusalu Keskkool on nõus, sain alles 17. november. Ma hakkasin pakkima ja helistasin ka enda sealsele klassijuhatajale, et küsida tunniplaani. Õpetaja tundus tore ja lisaks selgus, et klassil on esmaspäeval plaanis väljasõit – hea võimalus tutvusi sobitada.
Vahetusperioodi ajal sain ööbida oma vanaema juures, kes elab Kiius, Kuusalule väga lähedal. Vanaema kodu juurde jõudes, kohtusin kahe samas trepikojas elava tüdrukuga, kellega sai kokkulepitud, et nad näitavad mulle hommikul kuidas koolibussile jõuda.
Hommikuses bussis seisid paljud õpilased püsti. Kooli fuajeesse tuli mulle vastu klassijuhataja Maria Trei, kes näitas mulle, kuhu oma üleriided saan paigutada. Seejärel juhatas tema poeg Märten, kellest sai kaheks nädalaks minu klassivend, mu klassiruumi, kus algas loodusõpetuse tund. Esimese tunnis tundsin kerget kohmetust ja istusin esialgu üksi. Terve tunni üritasin meelde jätta nende õpilaste nimesid, keda õpetaja küsis. Enim jäid silma muidugi need õpilased, kes suutsid natuke krutskeid teha ja õpetajale pahameelt valmistada. Esimesel päeval toimus bioloogias tunnikontroll ja õnneks oli minu kool selles aines natuke eespool ja sain tunnikontrooliga hakkama.
Kuuenda tunni ajal algas väljasõit, mis toimus koos 7.b ja 7.c klassi õpilastega. Kokku oli seitsmendates klassides 60 õpilast, mis võrreldes minu kooliga oli väga suur arv. Sõitsime Tallinna vanalinna orienteeruma, olin ühes tiimis klassiõdede Helise, Elizabethi ja Lauraga, oli väga tore. Hiljem vaatasime Coca Cola Plazas PÖFFi filmi „Sparta Langus“. Sain juba esimesel päeval paari klassiõe kontaktid ning üks klassiõde Liisa hakkas mulle igapäevaselt õppimisi saatma, kuna minul endal nende kooli e-koolile ligipääsu ei olnud. Selgus, et osades ainetes oldi Kuusalu Koolis eespool ja teistes ainetes olin teema juba Suure-Jaanis läbinud. Kõige hullem oli see, kui nendel oli teistsugune õpik, aga selliseid aineid oli õnneks vähe.
Minu üllatuseks algasid alates teisipäevast ujumistunnid, aga minul ujumistrikood ei olnud ja pidin selles tunnis kirjaliku töö koostama. Kolmapäeviti oli viimane tund klassijuhatajatund, kus sain teada, et 7a klassil on Kuusalus 2 klassijuhatajat: Maria Trei ja Sergo Treufeld. Kolmapäeval oli ka ainenädala raames muusikaviktoriin, kus minuga koos võistlesid Renno ja Rikhard ning me saime 4. koha. Minult küsiti üsna tihti kust koolist ma tulen, kuid tegelikult ei teadnud keegi, kus Suure-Jaani asub. Reedeti oli ainult 5 tundi, nende hulgas ka muusika. Ainus inimene kes Suure-Jaanist rääkida oskas oli muusikaõpetaja Taavi Esko, kes teadis Suure-Jaanis elanud muusikute Kappide kohta.
Ühel pärastlõunal sattusin koolist koju jalutama koos kaheksanda klassi tüdrukuga, kes elas samuti Kiius. Ta näitas ja tutvustas mulle küla ja rääkis vahvaid lugusid iseendast. Rääkisime ja jalutasime pikalt ning kuigi käisime korduvalt üksteise kodutest mööda, nautisime teineteise seltskonda sedavõrd palju, et otsustasime edasi jalutada kuni lõpuks külm hakkas. Koos möödus suurepärane õhtupoolik, mis oli tore vaheldus igavatele õhtutele ekraani taga.
Teisel nädalal hakkasid enamus nimed juba meeles püsima, aga päris kõiki nimesid ma vist lõpuks pähe ei saanudki. Lisaks oli mul nüüd enamus tundides pinginaaber, peamiselt Rosiine, Elizabeth või Karl. Üks põhjuseid, miks ma õpilasvahetusse läksin on asjaolu et minu koolis teavad mind peaaegu kõik ning soovisin teada, mis tunne on olla täiesti võõras. Lõpuks teadis minu koolis olekust pea terve Kuusalu Keskkool ja peaaegu iga päev küsiti minult söögilauas, suvaliste inimeste kõrval istudes, „Kuidas mul läinud on?“, „Kuidas mulle Kuusalu Keskkool meeldib?“ jne.
Meeldejäävalt ägedad on kolmapäeviti toimuvad tantsuvahetunnid, kus oli kohal üllatavalt palju õpilasi, kes tantsisid ühiselt JustDancevideote järgi. Neljapäeval toimus koolis mälumängu Kuldne Rihukas esimene etapp. Kus mina, Renno, Märten ja Rikhard jäime veel paari klassiga teist kohta jagama. Reedel oli üsna kurb tõdeda, et pean nüüd Kuusalu Keskkooliga hüvasti jätma. Viimases tunnis sai tehtud grupipilt ja seejärel läksid kõik järsku laiali, et lahkumine oleks sujuvam, jäin klassivend Karliga veel natukeseks ajaks juttu ajama. Jalutasin natuke kurvameelselt tagasi Kiidu, pakkisin asjad ja kell 6 tuli isa mulle järele.
Nii lõppeski minu seiklus Kuusalu Keskkoolis. Jään kõiki leitud sõpru taga igatsema ja loodan nendega ka edaspidi aktiivselt suhelda.
Sel korral jagame vahetuskogemust tavapärase jutu asemel hoopis õpilase igapäevaste sissekannetega Facebookis. Mõnusat lugemist! ——
Noniii. Täna oli minu esimene päev vahetusõpilasena???? Kooli jõudes ootas Jaana mind garderoobide ees ning võttis mind ilusasti vastu. Essa tund oli kirjandus, mis oli kerge, sellele järgnes inglise keel, saksa keel, matemaatika, 2 kehalist ja loodusõpetus. Väga tore oli ning ootan huviga järgmiseid koolipäevi????.
Mariette esimesel koolipäeval koos oma uue klassiõe ja tugiisiku Jaanaga.
Heihopsti! Täna oli minu teine päev vahetusõpilasena. Tänane päev algas trenniga Auras, seejäärel suundusin kooli, kus niisama kaks tundi istusin, kuna õpetaja oli haige ja tunnid jäid ära. 3. tund oli kirjandus, siis oli inglise keel, matemaatika, eesti keel ja arvutiõpetus. Peale kooli suundusin ma korraks “koju” ja siis otse trenni. Trenn polnud raske ega ka kerge, ehk vahepealne???? Pilti tänasest kahjuks pole???? Homme jälle!????
Natuke eilsest, kuna väsimuse töttu unustasin???? Eilne päev algas koolis kogunemisega, peale seda geograafia, matemaatika, ajalug, inglise keel ja saksa keel. Peale kooli korra koju ja kohe trenni???? Tänasest. Hommik algas trenniga, peale seda koju, mitte kooli, sest täna oli meil e-õppe päev, mis näeb välja selline, et kodus tuleb iseseisvalt teha etteandud ainete ülesandeid, kui see tehtud, siis trenni????
Ujula, kus Mariette vahetusperioodi vältel trenni tegi.
Nii. Nädal vahetusõpilasena on läbi, nädal veel minna. Tänased tunnid olid geograafia, ajalugu, bioloogia, saksa keel ja inimese õpetus. Ja kuna nädal on möödas toon välja erinevusi võrreldes Türi Põhikooliga: Elvas pole koolikella, Türil on; Elva koolitoidu valik on suurem; pikad vahetunnid on 20 minutit, Türil on 15; ainetundide klassiruumide asukohad ajavad väga segadusse ja õpetajad on ka palju leebemad minu arust????; kõik õpilased on siin super vahvad, õpetajad ka. Täna oli mul veel trenn, mis ei läinud just kõige paremini???? Väänasin jala välja libisedes ja kukkudes. Niiet õieti trenni ei saanudki teha☹ Pilt on tehtud geograafia tunnis, kus pidime valmistama plakatit ning telefonist infot otsima, kuid taevas oli liiga ilus, et pilti tegemata jätta????.
Teise nädala esimene päev. Koolis oli kõik tip-top, tunnid olid kirjandus, inglise keel, saksa keel, mate, 2x kehalist ja loodusõpetus. Matemaatikas oli meil täna kontrolltöö, mis läks loodetavasti hästi, sest see teema oli minu arust kerge, mis me õppisime. Kehaline oli meil täna poiste kehalise õpetajaga, nalja sai????. Loodusõpetuses oli tunnikas, midagi ei saanud aru???? Kuid halbu hindeid mulle ei panda???? Peale kooli koju kiiresti koju, sööma, trenni. Trenn polnud kõige raskem, ega ka kõige kergem, normaalne. Korda läinud päev ja kindlasti tuleb neid veel.???? Pilti pole.
Teise nädala kolmas päev. Ei oskagi enam miskit kirjutada???? Kõik läheb ikka nii, kuidas minema peab, hästi. Tänased tunnid: matemaatika, geograafia, matemaatika, ajalugu, inglise keel ja saksa keel. Inglise keeles ja saksa keeles oli töö, loodame, et läks hästi???? Peale kooli koju, ÜKEsse ja ujuma. Trenn oli väga mönus???? Eile ma ei teinud kokkuvõtet, kuna olin veidike “tõbine” ja kosusin ühe päeva????.
Teise nädala eelviimane päev. Koolis läks hästi, naljakalt???? Tunnid olid eesti keel, muusika, loodusõpetus, 2x matet, kunst ja arvutiõpetus. Kuigi ma loodusõpetuses väga suur käpp ei ole, sain ma täna üllataval kombel kõigest aru. Matemaatikas tuli uus teema ja no sellest ei saanud küll muffigi aru. Peale kooli koju ja kohe bussi peale ning trenni. ÜKE polnud raske, ujumine aga küll. Jäin ellu????. Homme on viimane päev vahetusõpilasena, eks näis kuidas päev möödub????.
Viimane päev vahetusõpilasena. See päev oli lihtsalt niinii tore❤. Ma olen nii tänulik et mul oli võimalus olla vahetusõpilane ja käia treener Kaja trennides, kuigi veel üks trennipäev on minna. Need 2 nädalat olid nii põnevad ja kogemusrikkad, naljakad ja palju muud. Ma olen palju enesekindlam, julgem ja hakkavam. Suuuuuuuuuur aitäh Jaanale, kes oli mulle nii palju toeks ja abiks. Klass oli ülimega tore ja vinge☺. Õpetajad olid väga-väga lahked ja mõistvad. Neid tundeid ei saa kirjeldada. Ühesõnaga, meeletult vinged 2 nädalat❤. Nüüd on homme veel ainult trenn ja siis on kõik. Ees ootavad peale seda Eesti meistrivõistlused. Suured tänud ka VeniVidiVici Õpilasvahetusele!
Saades teada, mis programm on VeniVidiVici, kaalusin aasta aega minna vahetusõplaseks, et saada uusi kogemusi, huvitavaid läbielamisi ja näha maailma, kuid motivatsioonipuudus ja ebakindlus takistasid härjal sarvist kinni haaramast ehk programmis osalemast. Kuuldes aasta hiljem, et klassiõde on huvitatud õpilasvahetusest ning tehes mulle ettepaneku osaleda ei kõhelnud ma enam milleski. Seega läksime kaheks nädalaks klassiõega Pelgulinna Gümnaasiumist Tallinna 32. Keskkooli. Kooli valik oli suuresti seotud ees ootava gümnaasiumi valikuga, kuid samas ka soov vabaneda rutiinist.
Muidugi iga uus sündmus või huvitav ettevõtmine on alguses hirmutav ja kõhedust tekitav, kuid esimesel päeval kooliuksest sisse minnes kadus närvilisus ning asendus elevusega ja pisikese hirmuga. Võibolla oli hirm tingitud 9. klassis õppetööst maha jäämisega ja tagasi minnes suure koormuse kannatamisega.
Mentor õpilaseks määratud klassiõde aitas mul klassi sulanduda ja koolieluga harjuda. Huvitavaks väljakutseks sai varasema klassiõega erinevatesse klassidesse minek, kuid see oli ainult positiivne, sest see aitas paremini sotsialiseeruda ja inimestega lähemalt tuttavakas saada, kuid taaskohtumisrõõm söögivahetunni ajal oli muidugi parim. Klassiga sai ühiselt naerdud ja mõeldud, tunnis pingutatud ja logeletud.
Kindlasti üheks huvitavamaks ja meeldejäävamaks ürituseks oli Playbox, millesse suhtuti täie tõsiduse ja pühendumusega ning mida oli kõrvalt väga huvitav ja vapustav vaadata. Samuti jääb meelde tundide mitmekülgsus, näiteks nädala aja jooksul kehalise kasvatuse tundidesse kaasata erinevaid spordiklubisi ja treenereid, et läbi viia kehalise kasvatuse tunde. Õpilasvahetuse ajal sai palju uut õpitud, palju uusi kogemusi läbielatud, uusi sõpru ning eesseisvaks eluks tarkusi kogutud. Kogu pingutamine vahetusõppe pärast tasus ära, sest see kogemus, millega sa tagasi tuled, on asendamatu ja elus palju kaasaaitavam, kui sellest ainult unistamine ja unarusse jätmine.
Võin uhkusega öelda, et ma tulin, nägin ja võitsin.
—— Hanna-Liisa Aava Tallinna Pelgulinna Gümnaasium
Mina ja Alena sõitsime Abjasse ja õppisime Abja Gümnaasiumis neli nädalat.
Tahame öelda, et see oli väga kasulik ja hea kogemus. Klassijuhataja, õpetajad ja meie klassikaaslased olid väga sõbralikud, viisakad, lahked ja töökad. Nad aitasid meid kui olid raskused ja iga päev küsisid kuidas meil läheb. Õppimine eesti koolis oli kergem kui meie koolis, sest õppimise kava on lihtsam. Me õppisime kaheksast hommikul kaheni või kolmeni päeval. Kella 8:45, esimese tundi pärast, me käisime sööklas ja sõime putru. Kella 12:45, nagu meie koolis, me sõime lõunat. Pärast kooli me käisime Abja Õpilaskoju, kus me elasime. Õpilaskodus töötavad inimesed, kes hoolitsevad laste eest. Nädalavahetusel me sõitsime Narvasse, sellepärast et meil olid mingid plaanid ja üritused.
Samuti tahame öelda, et see oli väga põnev kogemus, me tutvusime palju huvitavate inimestega, õppisime eesti keelt ja külastasime Abja-Paluoja.
Ilma kahtluseta saame öelda, et me tahame sõita Abja Gümnaasiumisse teist korda, sest meile meeldis õppimine eesti koolis.
Soovitame kõikidele proovida ennast õpilasvahetuses! ——- Georgi ja Alena Narva Pähklimäe Gümnaasium
