detsember 2015

07 dets.

Positatud 22:16h teemasse Õpilaste kogemuslood kasutaja poolt

Õpin Salme Põhikoolis ja olin vahetusõpilane Viljandi Kesklinna Koolis. Valituks sai just see kool, sest Viljandi on kindlasti üks kõige ilusamatest linnadest. Ma ei tahtnud minna ka kuhugi suurde linna…
Kooli valik ei olnud keeruline. Kaks head sõbrannat õpivad seal ja kasuperes olev poeg õpib ka seal ja hommikuti nii kergem kooli minna. Programmis tahtsin osaleda, sest soovisin näha enda kooli teisest küljest ja tutvuda teise kooli õppetööga. Kindlasti oli soov kohtuda ka uute inimestega.
Enne minekut uude perre ja kooli, ei oskanud ma midagi oodata. Ärevus oli samas suur, aga polnud tunnet, et ma nüüd lähengi. Aga kui juba hakkasime Viljandi jõudma, tuli reaalsus kohale. Pidin saama hakkama vööras koolis vööraste inimestega. Siis ma hakkasin kartma, et äkki mind ei võeta hästi vastu või ei saa koolis ise hakkama.
Aga juba peale esimest päeva tundsin end kindlalt ja teadsin, et tegin õige valiku osaleda õpilasvahetuses.
Esimest korda kooli uksest sisse astuda oli hirmutav. Aga see hea õhkkond mõjus mulle hästi ja ma ei kartnudki enam nii väga. Klassikaaslased võtsid kohe omaks. Nende juuresolekul ma tundsin end kindlalt. Nad aitasid mind kogu see aeg, mil seal olin.
Õpetajad olid väga vastutulelikud, sõbralikud ja mõistsid mind, kui midagi jäi arusaamatuks. Vahetusperega läks ka kõik hästi. Tegime paljusid asju koos, nad olid selle aja jooksul nagu täiesti oma pere.

Klassiga käisime Rajaleidjas, kus räägiti meile karjäärist ja sellega seotud teemadest. Oma kasuperega käisime näiteks bowlingut koos mängimas ja käisin Viljandit avastamas.
Õpilasvahetuses olemine oli hea võimalus ennast arendada. Sain aru, mis on just minu koolis head ja mis ka halba. Ma ei kurda millegi kohta selle vahetusperioodi jooksul. Kõik sujus hästi.
Soovitan minna kõikidel vahetusõpilasteks. Kindlasti peab siis olema endas kindel ja mitte kartma, muidu võib raske olla. Peab ise oskama olla jutukas, peab suutma pingutada õppimises ja paljudes muudes asjades. Vahetusõpilane olemine ei tähenda, et minnakse vahetusse selleks, et uute inimestega kohtuda ja näha teist kooli. Vahetusõpilane olemine tähendab olla vastutustundlik, sest see on siiski õppimine, lihtsalt teises koolis. Uued kogemused on alati head.

Eliis Raaper

07 dets.

Positatud 22:01h teemasse Õpilaste kogemuslood kasutaja poolt

Õpin Rannu kooli 9.klassis. Ma käisin Rapla Vesiroosi gümnaasiumis, valisin selle kooli, kuna mu sugulane õpib seal ja see on palju suurem kool kui Rannu kool. Osalesin programmis, kuna juba väikestena tahtsime oma sugulasega samas klassis käia ja kuna selline tore programm on olemas, siis miks mitte. Tahtsin ka teada saada, kuidas käib koolielu suuremas koolis, soovisin uusi väljakutseid ja näha, kuidas saan hakkama teises keskkonnas.

Esimesel päeval kooli kõndides mõtlesin, et kuhu ma küll ennast seganud olen. Koolis kohtasin oma uut klassijuhatajat, kes tervitas mind sooja käepigistusega ja muheda naeratusega. Kool oli tõesti suur, kui aus olla, siis mulle klassid ei jäänudki meelde. Mu klassikaaslased olid väga toredad, oli harjumatu, et õpilasi oli klassis palju rohkem, peaaegu kaks korda rohkem, kui mu kodukoolis. Kindlasti oli mul mingil määral kergem, kuna elasin vahetusperioodi ajal tädi juures. Käisime igal õhtul jalutamas ja nädalaga sai linn paremini selgeks, kui klassid koolis. Arvasin algul, et klassikaaslased on külmad ja ükskõiksed ja võib olla märkavad alles reedel, et keegi uus on nende klassis olnud terve nädala. Nii see polnud, juba teisel tunnil tulid osad klassiõed ja hakkasime koos kaarte mängima. Klassikaaslased olid tegelikult väga soojad ja sõbralikud.

Soovitan kindlasti osaleda kõigil VeniVidiVici õpilasvahetuses. See on hea võimalus ennast proovile panna ja tutvuda uute inimestega.

Helen Ülper

07 dets.

Positatud 21:44h teemasse Õpilaste kogemuslood kasutaja poolt

Olin paar nädalat tagasi Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis (VHK) vahetusõpilane.
Kuulsin esimest korda sellisest võimalusest, et saab minna teise Eesti kooli vahetusõpilaseks ühelt tüdrukult, kes läks ühte Lõuna-Eesti kooli.

Mulle tuli mõte, et ma võiks isegi minna õpilasvahetusse, sest see võimalus tundus mulle väga põnev ning huvitav. Ma läksin VHKsse Märjamaa Gümnaasiumist. Valisin VHK sellepärast, et mulle soovitati seda kooli ja tahtsin teada, kuidas vanalinna koolis oleks käia. Kui sain kindla vastuse vastuvõtvast koolist, et ma saan nende koolis ühe nädala õppida siis see tegi mu vaheaja lõpu palju ilusamaks ning tuli soov juba alustada uut veerandit.

Kool mulle väga meeldis. Reedel oli lausa kahju lahkuda. Koolis meeldis see, et koolil on koolivorm, mis oli mulle täiesti uus asi. Klass võttis mind väga ruttu omaks, nad aitasid alati, kui ma neilt abi küsisin,
sain kohe paari tüdrukuga jutule. Klassi juures meeldis see, et kõik said kõigiga väga hästi läbi. Alguses oli harjumatu, et klassis käib nii palju õpilasi ja on ainult tüdrukud, sest minu klassis käib 14 õpilast kellest 10 on poisid ja 4 on tüdrukud. Õpetajad olid minu vastu väga sõbralikud. Vahetuspere meeldis mulle, sain oma muredega nende poole pöörduda. Nad olid väga sõbralikud ja mõnusad.

Kõik, kes te otsite oma ellu põnevust, uusi seiklusi, soovi õppida teises koolis ja kohtuda uute inimestega, siis minge õpilasvahetusse!
Õpilasvahetus muudab teie elu ja õpite tundma ka iseennast!

Birgit Vahemets

image8

07 dets.

Positatud 21:33h teemasse Õpilaste kogemuslood kasutaja poolt

Õpin hetkel Salme Põhikooli 9. klassis. Vahetuskooliks valisin Viimsi Keskkooli, sest tahtsin minna suurde kooli ja Viimsi tundus parim valik.

Minu klassijuhataja tutvustas meile VeniVidiVici’t ja mind hakkas see kohe huvitama. Üsna ruttu oli selge, et tahan kindlasti proovida!

Enne minekut olin üsna ärevil ja kartsin, sest Viimsi kool on minu koolist umbes 10 korda suurem ja ma ei teadnud sealt mitte kedagi. Hirmutav oli ka see, et lähen täiesti võõraste juurde elama. Aga kohale jõudes sain aru, et mu vahetuspere on ülitore ja toetav ning tänu sellele ei kartnud enam esimest koolipäeva ka nii palju. Esimene päev uues koolis oli väga huvitav. Kõik oli nii teistmoodi – palju suurem, palju rohkem inimesi, palju rohkem lärmi.. Aga õnneks oli mu uus klassijuhataja ja klass kohe väga sõbralik ja mind võeti hästi vastu. Mind üllatas, et klass oli nii kokkuhoidev ja see oli ülimõnus, nendega koos oli hea olla ja mind ei jäetud kordagi üksi.

Õpetajad olid hoopis teistsugused, kui meil Salmel. Meie väikses koolis teavad kõik kõiki ja õpetajad ei ole õpilaste jaoks nii kauged.
Vahetusperega koos oli väga mõnus. Käisime kinos, sõitsime Viimsis ringi, mängisime lauamänge, vaatasime pilte, ajasime juttu.. Tundsin ennast nagu kodus!

See nädal läks liiga ruttu ja nii kahju oli sealt ära tulla, aga iga hetk seal olles oli megalahe ja ma ei kahetse sinna minekut!

Soovitan teistelgi proovida ja uue kooli ja klassikaaslastega tutvuma minna – see on kogemus, mis jääb kauaks meelde. Ja karta pole midagi! Isegi suur Viimsi kool ei ole tegelikult nii kõle, kui algul tunduda võib.

Hedy Läets

07 dets.

Positatud 21:18h teemasse Õpilaste kogemuslood kasutaja poolt

Olen Emilia ja õpin Kuusalu Keskkoolis 10. klassis. VeniVidiVici raames läksin ma üheks nädalaks vahetusõpilaseks Noarootsi Gümnaasiumi. Ma polnud varem sellest koolist midagi kuulnud, niiet läksin sinna sisetunde järgi, kui uurisin võimalikke vahetuskoole. Mõte jäi sellel Noarootsi Gümnaasiumil pidama ja korraga teadsin, et pean selle kooli valima.

Programmis osalesin, sest eelmine aasta mu parim sõbranna käis sellega kahes koolis õppimas ning talle meeldis viimases koolis nii väga, et läkski sinna gümnaasiumisse. Lisaks sellele tahtsin näha teistusuguseid keskkondi peale minu enda kooli.

Paar päeva enne vahetusse minemist hakkasin ma kartma. Arvasin, et äkki ma ei sulandu sisse või siis keegi ei pane mind tähele.

Need hirmud õnneks osutusid valeks. Mind võeti seal hästi vastu. Klassikaaslased olid pigem huvitatud, kes ma selline olen ja miks ma sinna kooli tulin. Mind väga üllatas, kuhu kooli ma sattusin- mul polnud õrna aimugi, et seal elavad kõik gümnasistid ühiselamutes. Tänu sellele oli mul kergem sisse elada, sest olin päevad läbi koos erinevate inimestega, mitte ühe kindlaga.

Vabal võtsin osa huviringidest- sulgpallist ja joogast. Toimus ja missi ja misteri valimine, mis tehti väga humoorikaks. Õhtuti olin koos teiste noortega. Meil tekkis hea klapp.

Viimasel õhtul tundsin, et ma soovikski sinna kooli minna õppima. Mulle nii meeldis see õhkkond- majutus, noored ja õpetajad.

Kindlasti ma soovitan õpilastel osaleda VeniVidiVici programmis, sest see laiendab silmaringi, näitab teisi õppimisvõimalusi ja avab silmad ka oma kooli suhtes.