märts 2016

20 märts

Positatud 21:38h teemasse Õpilaste kogemuslood kasutaja poolt

VeniVidiVici programmi mainis mulle meie kooli õpilasesinduse endine president Cärolyn ning kuna see hakkas mind huvitama, siis otsustasin, et tahaksin ka proovida. Minuga ühines mu klassiõde ja vahetuskaaslane Laura Tiina. Oktoobris läksime koos direktori jutule ja täitsime vajalikud ankeedid. Direktor teatas meile, et VeniVidiVici programmiga on ühendust võetud ja vastus pidi tulema peagi. Aeg muudkui lendas, kuni jõudis kätte jaanuar ning minuni jõudis Grete-Liisi kiri, kus ta ütles, et sai mu ankeedi kenasti kätte.

Kuna Kärdla gümniaasumisse, kuhu me Laura Tiinaga alguses minna tahtsime, ei saanud, siis pakuti meile varianti minna Viljandi Paalalinna kooli. Me olime nõus. Kool on meie elukohale lähedal ning seal ootasid meid ees ka mõned tuttavad.

Grete-Liis, kes oli meie vahetusperioodi korraldaja, vahendas infot ning lõpuks sai kokku lepitud vahemik 14. märtsist 18. märtsini. See oligi meie vahetusperiood.

Nädal enne vahetusperioodi tuli juba väike hirm sisse. Tekkisid küsimused: kas ma leian kõik klassiruumid üles? Milline mu klass on? Kas õpetajad on toredad? Nädal möödus kiiresti ning jõudiski kätte pühapäeva õhtu. Kontrollisin mitu korda üle, et mul ikka direktori allkiri paberil oleks ning vajalikud asjad kotis.

Esmaspäeval, enne klassijuhataja tundi, juhtusin garderoobis kokku Eevaga, mu ajutise klassiõega, kes sai mu tugiõpilaseks. Minu koduklassis Kolga-Jaani koolis õpib minuga koos 13 õpilast. Paalalinna koolis aga täpselt 2 korda rohkem, 26.

Mis oli teistmoodi, kui Kolga-Jaani Põhikoolis?
Esiteks kindlasti see, et koolikellasid polnud. Tundi alustas ja lõpetas õpetaja. Teiseks ka see, et osades ainetes jaotati klass gruppideks (näiteks matemaatika, vene keel ja inglise keel). Ka kasutati Paalalinna koolis Kahooti, millega ma varem kokku puutunud polnud.

Ma olen nüüd ühe suure kogemuse võrra rikkamaks saanud ning soovitan õpilasvahetust ka teistele, sest mulle isiklikult andis see kogemus palju juurde ning arvan, et annab ka teistele 🙂

Tolores Lomp

07 märts

Positatud 11:51h teemasse Õpilaste kogemuslood kasutaja poolt

Mina olen Karolin ning olen Nissi Põhikooli 9.klassi õpilane. Käisin VeniVidiVici õpilasvahetusega Haapsalu Põhikoolis. Valisin selle kooli, sest olime ammu juba sõbrannaga muljeid vahetanud üksteise koolidest ning ükspäev sõbranna pakkus välja, et miks ma ei võiks tema kooli minna ning saada sealt omamoodi kogemus.

Programmis soovisingi osaleda, et saada uusi kogemusi ning näha, kuidas mõnes suuremas koolis õppetöö käib. Esimese koolipäeva hommikul olin suhteliselt ärevil, kuid see ärevus kadus ka kiirelt, kui olin kooli jõudnud. Kool oli väga vastuvõtlik ning klassikaaslased olid samuti väga toredad ja sõbralikud.

Oma nädala veetsin väga imelises vahetusperes. Käisin vahetuspere tütrega Haapsalu vanalinnas jalutamas ning kuna perel on koer, siis oli vaja ka koeraga jalutada, tänu millele sain veelgi rohkem avastada Haapsalu teid.

Asi mis kõige rohkem mind üllatas, oli see, et Haapsalu Põhikoolis olid vene ja inglise keeles kaks erinevat gruppi ning matemaatikas oli lausa 3 erinevat gruppi, vastavalt õpilaste võimekusele. Samuti oli ka suureks erinevuseks paralleelklassid ning õpilaste rohkus. Õppisin klassis, kus oli 26 õpilast, kuigi minu kodukooli klassis on õpilasi kõigest 15.

Mulle väga meeldis Haapsalu Põhikoolis ja on plaan ka sinna tagasi minna. Soovitaksin kõikidele 7-12.klassi õpilastele VeniVidiVici programmis osalemist, sest see pakub huvitavaid ja uusi kogemusi ning võimalus laiendada silmaringi ja tutvuda uute ja toredate inimestega.

Karolin Käsper