Positatud 11:53h teemasse
Õpilaste kogemuslood kasutaja poolt VeniVidiVici Õpilasvahetusse tahtsin ma minna juba peaaegu 2 aastat tagasi, aga see on võimalik alates 7.klassist. Nii kaugele jõudes hakkasin õpilasvahetusse minemisega tegelema. Oktoobris küsisin luba vanematelt ja koolilt ning saatsin VeniVidiVicile oma ankeedi, kuhu tuli kirjutada vajalikud andmed enda, majutuse, oma vanemate ja koolide kohta. Lisaks oli vaja paari allkirja, lühitutvustust iseendast, ning põhjus miks soovin minna just sellese kooli.
Õpin Suure-Jaani Koolis, kus õppis minu ema ja valisin vahetuskooliks Kuusalu Keskkooli, sest seal õppis aastaid tagasi mu isa. Vastust oma ankeedile ootasin 2 nädalat, kuni minu kooli tuli õpilasvahetus programmist rääkima üks noor naine. Rääkisin talle, et ma pole oma ankeedile vastust saanud ja ta soovitas mul oma ankeedi uuesti saata. Seekord tuli vastus märksa kiiremini ja mulle kirjutati, et Kuusalu keskkooliga on ühendust võetud. Lisaks öeldi mulle millised dokumendid mul veel täita tuleb. Nõusolek tuli allkirjana saada kõikidelt minu õpetajatelt ja direktorilt. Oma vahetusperioodiks valisin 19.-30. november, sest minu arvates on ühenädalane vahetusperiood liiga lühike. Vastuse, et Kuusalu Keskkool on nõus, sain alles 17. november. Ma hakkasin pakkima ja helistasin ka enda sealsele klassijuhatajale, et küsida tunniplaani. Õpetaja tundus tore ja lisaks selgus, et klassil on esmaspäeval plaanis väljasõit – hea võimalus tutvusi sobitada.
Vahetusperioodi ajal sain ööbida oma vanaema juures, kes elab Kiius, Kuusalule väga lähedal. Vanaema kodu juurde jõudes, kohtusin kahe samas trepikojas elava tüdrukuga, kellega sai kokkulepitud, et nad näitavad mulle hommikul kuidas koolibussile jõuda.
Hommikuses bussis seisid paljud õpilased püsti. Kooli fuajeesse tuli mulle vastu klassijuhataja Maria Trei, kes näitas mulle, kuhu oma üleriided saan paigutada. Seejärel juhatas tema poeg Märten, kellest sai kaheks nädalaks minu klassivend, mu klassiruumi, kus algas loodusõpetuse tund. Esimese tunnis tundsin kerget kohmetust ja istusin esialgu üksi. Terve tunni üritasin meelde jätta nende õpilaste nimesid, keda õpetaja küsis. Enim jäid silma muidugi need õpilased, kes suutsid natuke krutskeid teha ja õpetajale pahameelt valmistada. Esimesel päeval toimus bioloogias tunnikontroll ja õnneks oli minu kool selles aines natuke eespool ja sain tunnikontrooliga hakkama.
Kuuenda tunni ajal algas väljasõit, mis toimus koos 7.b ja 7.c klassi õpilastega. Kokku oli seitsmendates klassides 60 õpilast, mis võrreldes minu kooliga oli väga suur arv. Sõitsime Tallinna vanalinna orienteeruma, olin ühes tiimis klassiõdede Helise, Elizabethi ja Lauraga, oli väga tore. Hiljem vaatasime Coca Cola Plazas PÖFFi filmi „Sparta Langus“. Sain juba esimesel päeval paari klassiõe kontaktid ning üks klassiõde Liisa hakkas mulle igapäevaselt õppimisi saatma, kuna minul endal nende kooli e-koolile ligipääsu ei olnud. Selgus, et osades ainetes oldi Kuusalu Koolis eespool ja teistes ainetes olin teema juba Suure-Jaanis läbinud. Kõige hullem oli see, kui nendel oli teistsugune õpik, aga selliseid aineid oli õnneks vähe.
Minu üllatuseks algasid alates teisipäevast ujumistunnid, aga minul ujumistrikood ei olnud ja pidin selles tunnis kirjaliku töö koostama. Kolmapäeviti oli viimane tund klassijuhatajatund, kus sain teada, et 7a klassil on Kuusalus 2 klassijuhatajat: Maria Trei ja Sergo Treufeld. Kolmapäeval oli ka ainenädala raames muusikaviktoriin, kus minuga koos võistlesid Renno ja Rikhard ning me saime 4. koha. Minult küsiti üsna tihti kust koolist ma tulen, kuid tegelikult ei teadnud keegi, kus Suure-Jaani asub. Reedeti oli ainult 5 tundi, nende hulgas ka muusika. Ainus inimene kes Suure-Jaanist rääkida oskas oli muusikaõpetaja Taavi Esko, kes teadis Suure-Jaanis elanud muusikute Kappide kohta.
Ühel pärastlõunal sattusin koolist koju jalutama koos kaheksanda klassi tüdrukuga, kes elas samuti Kiius. Ta näitas ja tutvustas mulle küla ja rääkis vahvaid lugusid iseendast. Rääkisime ja jalutasime pikalt ning kuigi käisime korduvalt üksteise kodutest mööda, nautisime teineteise seltskonda sedavõrd palju, et otsustasime edasi jalutada kuni lõpuks külm hakkas. Koos möödus suurepärane õhtupoolik, mis oli tore vaheldus igavatele õhtutele ekraani taga.
Teisel nädalal hakkasid enamus nimed juba meeles püsima, aga päris kõiki nimesid ma vist lõpuks pähe ei saanudki. Lisaks oli mul nüüd enamus tundides pinginaaber, peamiselt Rosiine, Elizabeth või Karl. Üks põhjuseid, miks ma õpilasvahetusse läksin on asjaolu et minu koolis teavad mind peaaegu kõik ning soovisin teada, mis tunne on olla täiesti võõras. Lõpuks teadis minu koolis olekust pea terve Kuusalu Keskkool ja peaaegu iga päev küsiti minult söögilauas, suvaliste inimeste kõrval istudes, „Kuidas mul läinud on?“, „Kuidas mulle Kuusalu Keskkool meeldib?“ jne.
Meeldejäävalt ägedad on kolmapäeviti toimuvad tantsuvahetunnid, kus oli kohal üllatavalt palju õpilasi, kes tantsisid ühiselt JustDancevideote järgi. Neljapäeval toimus koolis mälumängu Kuldne Rihukas esimene etapp. Kus mina, Renno, Märten ja Rikhard jäime veel paari klassiga teist kohta jagama. Reedel oli üsna kurb tõdeda, et pean nüüd Kuusalu Keskkooliga hüvasti jätma. Viimases tunnis sai tehtud grupipilt ja seejärel läksid kõik järsku laiali, et lahkumine oleks sujuvam, jäin klassivend Karliga veel natukeseks ajaks juttu ajama. Jalutasin natuke kurvameelselt tagasi Kiidu, pakkisin asjad ja kell 6 tuli isa mulle järele.
Nii lõppeski minu seiklus Kuusalu Keskkoolis. Jään kõiki leitud sõpru taga igatsema ja loodan nendega ka edaspidi aktiivselt suhelda.
