aprill 2019

26 apr. Õppisin vene keele kohta justkui mitme aasta jagu materjali 2 nädalaga

Elasin Narvas 2 nädalat vahetusõpilasena.

Ise olin muidu õpilasvahetuse suhtes väga kahtlev, kuid vanemad ikkagi suutsid mind lõpuni veenda, et see tasub end ära. Põhiliselt kartsin, et viletsa vene keele oskuse tõttu ma ei suuda sõpru leida ning jään klassis üksikuks. Samuti kartsin, et perele on liiga kannatustnõudev minuga elada, kui ma ei saa nendega vabalt suhelda. Olin küll vene keelt peaaegu 5 aastat õppinud, kuid siiski tundsin et ma ei mäleta õpitust kuigi paljut ning teadsin, et ma polnud kuigi hea õpilane.

Esimestel päevadel oligi nii, et ma ei saanud vene keeles suhtlemisega hakkama. Õnneks olid kaaslased kannatlikud ning saime ka vajadusel kuidagimoodi eesti keelt rääkides läbi. Iga päevaga muutusin küll paremaks, kuna motivatsioon õppida oli suur. Suutsin juba esimesel nädalal mõndade klassikaaslastega siiski sõbruneda. See oli mulle suureks üllatuseks.

Ootasin, et Narvas jääb vaba aega liialt palju ning et ma ei suuda seda ära sisustada, kuid kõik läks hoopis vastupidi. Sain käia judotrennis ja ka jõusaalis ning sain päris mitmel korral klassikaaslastega peale kooli kokku. Mulle väga meeldis, et teisel nädalal tahtsid mu klassikaaslased minuga kokku saada, et mulle Narva linna näidata. Ka pere oli kannatlik ning kodus sain iga hetk tahtmise korral vene keele kohta küsimusi esitada ning nad aitasid mind hea meelega. Ka peres elava pojaga sain hästi läbi ning käisime mitmel korral koos jalgpalli mängimas

Kokkuvõttes sain nii pere kui ka koolikaaslastega ootamatult hästi läbi ning õppisin vene keele kohta justkui mitme aasta jagu materjali 2 nädalaga. Alguses võib see küll tunduda kui riskantne ettevõtmine, kuid tegelikult on see kindlasti kasulik ning tasub end ära. Julgustan ka teisi noori õpilasvahetusprogrammis osalema!

Joonatan Ristimäe
Hugo Treffneri Gümnaasiumist

03 apr. 48 õpilasega koolist 700 õpilasega kooli – meeldiv vaheldus!

Olen Orava Koolis õppiv 8. klassi õpilane Kairiin Koddala. Minu väikeses maakoolis õpib vaid 48 õpilast ning seetõttu on suured, mitmesaja õpilasega koolid, minus alati huvi tekitanud. Nii ma sattusin läbi VeniVidiVici Õpilasvahetusprogrammi umbes 700 õpilaselisse Viljandi Jakobsoni Kooli.

Uus kool oli muidugi ärevust tekitav, aga seda ainult heas mõttes. Hommikul bussis istudes suutsin peas kõik stsenaariumid läbi mõelda, aga peale kooli sisse astumist ning meeldiva vastuvõtu osaliseks saamist teadsin, et järgnevad 2 nädalat tulevad meeldivad.

Suure ja väikese kooli erinevusi oli korraga tunda. Koolimaja oli suur ning orienteerumine oli alguses keerukas. Suurtes klassides ei saanud õpetajad õpilastega nii individuaalselt tegeleda kui minu väikeses maakoolis. Koolis oli kahes klassis sama palju õpilasi kui minu koolis kokku, seega õpilasi oli palju ja ka lärm selle võrra suurem. Arvasin algul, et sellega kohaneda on mul raske, kuid juhtus hoopis vastupidi. Klass võttis mind hästi vastu ning õpetajad oli meeldivad ja oskasid enda ainet hästi selgeks teha.

Alguses tundus mulle 2 nädalat üsnagi pikk periood, aga aeg lendas linnutiivul. Toredate sõprade ja klassikaaslaste ning üleüldises meeldivas õhkkonnas, mis koolis oli, sai koolipäev ruttu läbi. Vaba aja veetsin uute sõpradega või kaunist Viljandi linna avastades.

Õpilasvahetus on üks vahva kogemus ning ma soovitan seda kõigile. Tulin Viljandist tagasi ühe suure kogemuse võrra rikkamalt. Lõin uusi tutvusi ning sõpru, kellega loodan, et jään edaspidi suhtlema. Arenesin iseendana ning õppisin uusi sotsiaalseid oskusi, arendasin enda isikuomadusi.

Aitäh Viljandi Jakobsoni Koolile ja mu vahvale 8.d klassile. Muidugi tänan ma VeniVidiVicit.

— — —
Kairiin Koddala
Orava Kool

01 apr. Minu kooliaasta “tipp-hetk” Nõo Reaalgümnaasiumis!

Olen Rapla Gümnaasiumi 10 klassi (Tertia 3) õpilane Liis Kruuv ja käisin Nõo Reaalgümnaasiumis. See oli kokku juba mu kolmas vahetus, varem olen käinud Kehra Gümnaasiumis ja Lüllemäe Põhikoolis. Nõos olin ma 65A klassis, mis on juhtumisis IT-klass.

Algselt oleks ma soovinud minna hoopis, kas loodus või reaalklassi, aga IT- klassi sattumine oli lõppkokkuvõteks parem, sest programmeerimisega polnud ma varem kokku puutunud ja nüüd olen ma avastanud oskuse, mida endas arendada. Nõo Reaalgümnaasiumi ma valisin sellepärast, et teada saada, mis tase on reaalkoolis ja saada uusi tutvusi Tartu kandis.

Ma kartsin tohutult IT-klassi minekut, sest polnud sellega varem kokku puutunud. Kartsin ka ühikaelu, sest ma polnud varem selleski olukorras olnud. Kõik laabus aga väga hästi. Pühapäeva õhtul, kui ma kohale jõudsin, võeti mind soojalt vastu ja mu boksikaaslane Laura aitas mul hästi sisse elada uude ellu. Klass võttis mind koheselt omaks ja mul pole varem nii head kogemust jäänud ühestki vahetusest.

Uute ühika sõpradega käisime Tartus kinos ja söömas. mulle väga meeldis see, kuidas suhteliselt suures koolis enamus teadsid kõiki ja kuidas erinevad vanuseastmed üksteisega läbi käisid. Arvan, et selle põhjuseks on ühikas, sest koolis on umbes 280 õpilast ja 235 neist elavad ühikas. Reedel käisime pundiga Tartu Raekoja platsil kliimastreigil #FridaysForFuture, mis oli mulle samuti uus kogemus.

Tahaksin tänada Laurat, Marleeni, Laasi, Lisettet, Braitu, Tarvit, Mariettet ja kõiki teisi kellega ma kohtusin. Soovitan kõigil minna vahetusse, sest ma arvan, et see on vähemalt minu kooliaasta tipphetk olnud.

— — —

Liis Kruuv
Rapla Gümnaasium