aprill 2021

Seekord jagame lugu kahest keelesõbrast Käthriinist ning Polinast, kes avavad meile enda keelepraktika kogemuse vastades mõnele küsimusele. Käthriin oli Polina eesti keele mentoriks ning neist said interneti teel väga head sõbrad. Aga milleks rohkem kirjutada, saate kohe ise uudistada!

Mis ajendas keelepraktikas osalema?

  • Kuidas olid varem eesti või vene keelt õppinud?

Käthriin: Kuna mina olin mentori rollis, siis minu jaoks oli õpetatav keel emakeeleks.

Polina: Teadsin eesti keelt enam-vähem.

  • Miks otsustasid e-keelepraktikas osaleda?

Käthriin: Mina ei teadnud eelnevalt e-keelepraktikast midagi kuni nägin Instagram´is reklaami ja selle juures oli kolm küsimust, kus öeldi, et kui vähemalt ühele vastad jaatavalt, siis on see Sinu jaoks. Üks küsimustest oli midagi sellist, et kui tahad tulevikus õpetajaks saada, siis on see Sulle ja minu puhul ajendas see palju. Lisaks mõtlesin kui palju erinevaid võimalusi see annab eluks. Saan uue sõbra, enesekindlust ning esmase kogemuse olla mentori rollis. See kõik ajendas mind seda tegema.

Polina: Ühes päevas ma mõtlesin sellele, et sel aastal sooritan eesti keelt teise keelena koolis ja kohe tuli mõtte, et on vaja kuidagi eesti keelt praktiseerida.

  • Millised emotsioonid olid Sul enne e-keelepraktika algust?

Käthriin: Ma olin üsna närvis, kuid samas ka ülimalt elevil. Ma mäletan, et uurisin VVV sotsiaalmeediast teiste kogemuslugusid, millest mentorid esmalt rääkisid ja siis tegin ka endale nimekirja, et vältida piinlikku olukorda, kus teemad otsa saavad. Õnneks meil seda ei juhtunud, sest avastasime kohe esimeses tunnis palju ühist, millest rääkida.

Polina: Tegelikult, ma ei olnud nii närviline ega rahulik. Midagi keskmist. Ma sain aru, et see kogemus mind aitab, aga samal ajal see oli esimene kord kus ma rääkisin eesti keeles ja kasutasin kõiki, mida varem õppisin.

Kuidas toimus e-keelepraktika protsess?

  • Kuidas nägi välja Sinu esimene e-keelepraktika kohtumine?

Käthriin: Meie esimene (nii nagu ka teised) toimus Facebooki videokõne teel. Otsustasime, et esimeses tunnis tutvume ja räägime endast ja hobidest. Lisaks rääkisime veel tegevustest/asjadest, mis meile teha meeldib ning rääkisime ka unistustest.

Polina: Me otsustasime teha esimese tundi Facebooki kaudu. Esimesel tunnil lihtsal saime tuttavaks ja rääkisime meie hobidest ja eluviisist.

  • Kirjelda enda keelesõpra. Kas ta oli Sulle toeks? Kas leidsite ühise keele?

Käthriin: Oi, Polina kohta jagub ainult häid omadussõnu. Ta on sõbralik, avatud, julge, enesekindel ja mis kõige olulisem VÄGA MOTIVEERITUD. Just tema motivatsioon, julgus ja avatus on see, mis muudab suhtluse kõige lihtsamaks. Meie leidsime kohe ühise keele ning võin öelda, et kui esimestes tundides panime enne tunni algust teemad paika, siis viimastes me enam seda ei teinud, sest teadsime, et hoobilt tulevad parimad mõtted suhtlemiseks. Loomulikult oli ta mulle toeks, sest alati, kui mul oli mure, et kas teemasid ikka jagub, siis ta oli toetav ja aitas kaasa mõelda, millest rääkida.

Polina: Käthriin on suurepärane neiu! Temaga on väga meeldiv ja lihtsalt rääkida. Ta kuulas mind ja ei naernud, kui ma eksisin ja ütlesin midagi valesti. Ta lihtsalt ütles mulle, kuidas õigesti öelda ja see aitas ka mind, et olla kindlam ja ei karda rääkida eesti keeles. Käthriin on positiivne, sõbralik ja väga, väga huvitav inimene. Meil oli palju teemasid, millest rääkida ja see oli uskumatu!

  • Mis teemadel te enda keelesõbraga vestlesite? Mis kanaleid suhtlemiseks kasutasite? Kas said endale / andsid enda keelesõbrale ka nn koduseid ülesandeid?

Käthriin: Nagu eelnevalt mainisin, siis suhtlesime facebooki videokõne teel ja seda 2-3x nädalas. Teemad, millest vestlesime olid väga seinast seina. Rääkisime unistustest, hobidest, üritustest (näiteks oleme mõlemad osalenud laulupeol ja sellest oli palju rääkida), aktiivsest eluviisist, loodusest jne. Jah, ma andsin talle vahepeal koduseid ülesandeid, kuid see hõlmas ka loomulikult mind. Meie koduseks ülesandeks oli see, et vahel vaatasime enne tundi ühe mõtlemapaneva video, siis valmistasin mina video kohta küsimused ja videokõnes vastasime mõlemad küsimustele ja siis tekkis ühine arutelu.

Polina: Ma arvan, et rääkisime paljudest teemadest. Muidugi rääkisime hobidest, eluviisist, spordist, muusikast, üritustest ja palju palju muud. Aga koduülesandest, siis ma arvan, et ei olnud seda palju. Paar korda oli, et ma vaatasin videot ja pärast Käthriin küsis mind video kohta ja me koos vastasime.

  • Millist arengut enda puhul keelepraktika jooksul märkasid?

Käthriin: Mina avastasin enda puhul kindlasti enesekindluse kasvamist. Olen iseloomult väga selline, kes tihti muretseb ja mõtleb üle kõige osas, kuid iganädalane suhtlemine võõra (no enam mitte :D) inimesega andis tohutult enesekindlust juurde. Näiteks tulevikus reisides kindlasti olen julgem küsima kohalikelt rohkem sealse kultuuri kohta.

Polina: Ma arvan, et enesekindlus ja kaotasin seda keelebarjääri. Nüüd ma üldse ei karda eesti keeles midagi küsida, ma ei karda lihtsalt rääkida inimestega ja uute inimestega tuttavaks saada.

  • Kas said mingisugust tagasisidet enda õpetajatelt? Kas tema märkas arengut?

Polina: Jah, arvan, et sain seda. Meie “õppimise” lõpus, viimasel tunnil, kui ma ei eksi, siis Käthriin ütles, et ma räägin kiiresti ja hästi saan aru millest ta räägib, vaatamata sellele, et ta räägib kiiresti.

  • Kas tundsid, et Sinu keeleoskus paranes või pigem mitte?

Polina: Jah, väga seda tunnen! E-keelepraktika aitas väga.

Mis toimus pärast keelepraktikat?

  • Millised olid Sinu emotsioonid pärast keelepraktika lõppu?

Käthriin: Alguses oli kurb mõelda, et enam me ei suhtle ju nii palju, sest nüüd on see läbi, kuid see mõte kadus kohe, sest leppisime kokku, et tulevikus teeme vajadusel veel tunde. Kuna minul pole ka hetkel kedagi teist (keelesõpra, toim.) juurde võetud, siis on meil Polinaga plaanis uus tund teha, sest me pole nüüd pikka aega suhelnud ja juba igatseme seda aega, mil suhtlesime 2-3x nädalas tund aega järjest.

Polina: Mul oli ka kurb, et kõik lõppes. Ma mõtlen, et me saime tõeliselt sõpradeks ja leppisime, et kui on vaba aega, siis saame veel kord natuke rääkida, sest ma juba igatsen ja mul nii palju juhtus, et on, millest suhtlema.

  • Kas oled enda keelesõbraga hiljem suhelnud?

Käthriin: Ja muidugi. Näiteks olen temalt abi palunud seoses koolitöödega ning nagu eelnevalt ütlesin plaanime veel teha vähemalt ühe tunni lähitulevikus.

Polina: Jah, aga pärast e-keelepraktika olnud ainult väikesed dialoogid facebookis. Mõtleme ka tulevikus suhelda.

  • Kas tagasi vaadates tunned, et Sinu keelepraktika kogemus on aidanud Sinul kuidagi inimesena areneda?

Käthriin: Ma vastaks samamoodi nagu enne ühele küsimusele vastasin. Mina avastasin enda puhul kindlasti enesekindluse kasvamist. Mina olen iseloomult väga selline, kes tihti muretseb ja mõtleb üle kõige osas, kuid iganädalane suhtlemine võõra (no enam mitte :D) inimesega andis tohutult enesekindlust juurde. Näiteks tulevikus reisides kindlasti olen julgem küsima kohalikelt rohkem sealse kultuuri kohta.

Polina: Kaotasin keelebarjääri ja nüüd ei karda tundmatu inimestega rääkida.

  • Kas soovitaksid enda sõpradel keelepraktikas osaleda? Miks?

Käthriin: Kindlasti! Kusjuures olen seda nii mõnelegi tutvustanud, sest olen seda kogemust oma sotsiaalmeedias natuke jaganud ja paljud sõbrad on rohkem selle kohta küsinud. Aga, miks siis? See avab nii palju uusi uksi su elus. Kui varem kahtlesid oma enesekindluses, siis see kindlasti boost´ib seda ülespoole. Lisaks see tunne, et sa saad olla enda ealisele mentor on üliäge ja huvitav. Ja mis peamine, nii saab uue sõbra kogu eluks.

Polina: Jah, muidugi soovitan. Mu soovitusel on juba kolm inimest osalenud e-keelepraktikas ja kõikidele väga meeldib.

  • Kas soovid ise midagi lisada lõpetuseks?

Käthriin: Mina ütleks, et Sina, kes sa veel kahtled osalemises, siis ära enam kahtle, sest see on võimalus, mis rikastab Sind uue kogemuse võrra!

Polina: Ma saan öelda ainult seda, et see on suurepärane kogemus! See on tasuta, annab uut kogemust, arendab su keeleoskust/õpetajaoskust ja annab sõbra kogu eluks! See on seda väärt!

VeniVidiVici Õpilasvahetus on 2020.a kevadest alates organiseerinud 7. – 12. klasside noortele virtuaalset keelepraktikat, kuivõrd õpilasvahetusi koroonaperioodil ei ole võimalik korraldada. Jagame edaspidi keelepraktika osalejate pikemaid kogemuslugusid, et need noored, kes mingil põhjusel enda e-keelepraktika teekonda kas keelementii või -mentori rollis veel alustanud pole, leiaksid inspiratsiooni ning tõuke enda keelepraktika kogemusega alustamiseks.

Esimene lugu on Elvirast, kes on e-keelepraktika raames arendanud enda eesti keele (suhtlemis)oskust.

Alustuseks

Varasem kokkupuude eesti keelega oli mul läbi erinevaid filme vaadates ja eestikeelseid uudiseid lugedes. Tõlkisin enda jaoks tundmatuid sõnu ja õppisin niiviisi tasapisi keelt. Kuid ma tahtsin midagi efektiivsemat. Sellest tuligi keelepraktikas osalemise otsus. Sa saad leida uue sõbra ja samal ajal keelt arendada – miks mitte? Kui olin end kirja pannud olin ma väga elevil- teadsin, et ees on midagi põnevat!

E-keelepraktika protsess

Esimesel kohtumisel keelesõbraga rääkisime palju iseendast, mulle jäi temast kohe hea mulje! Minu keelesõber oli väga sõbralik, heatahtlik, lõbus ja toetav. Mul oli väga meeldiv temaga suhelda! Tänu talle muutusin avatumaks ja keele suhtes enesekindlamaks. Kõige rohkem töötasime dialoogidega ja teksti tõlkimisega. Kohtumised toimusid Facebookis, nii oli meile kõige mugavam. Keelesõber andis mulle vahest kodutöid ka, mida koos järgmisel kohtumisel kontrollisime. Enda puhul märkasin
üsna pea, et hakkasin oma mõtteid palju kiiremini ja paremini väljendama. Ma ei kartnud enam eesti keeles valesti rääkida ja ma õppisin palju uusi sõnu. Hetkel ei saa ma kahjuks öelda, kas ka mu õpetaja märkas mu arengut või mitte, aga ma proovin oma uusi teadmisi peamiselt suhtlemisel rakendada. Ise ma tõesti tundsin, et mu keeleoskused paranesid!

Pärast keelepraktikat

Pärast keelepraktika lõppu oli veidi kurb, kuna koos veedetud aeg oli möödunud väga kiiresti. Kuid ma jäin oma keelesõbraga hiljem suhtlema ja plaanin seda teha ka edaspidi! Tunnen, et arenesin keelepraktika käigus ka inimesena ja kindlasti soovitaksin ma ka oma sõpradel selles osaleda. Ma õppisin lühikese ajaga nii palju keelt juurde ja see tuleb mulle kindlasti tulevikus kasuks.
Lõpetuseks tahaksin veel öelda suur-suur aitäh, et VeniVidiVici on võtnud vaevaks noortele eesti ja vene keele õpetamise! Selleks, et igasugu hirme vältida nad toetavad ja motiveerivad noori, kes tõesti tahavad keeli valdada ja ennast suheldes mugavalt tunda! Ilmselt osalen ma tulevikus selles programmis veel!