24 märts SAIN SÕPRADEKS INIMESTEGA, KELLEGA POLEKS MUIDU KUNAGI KOHTUNUD
Veronika soovis osaleda õpilasvahetuses, et arendada enda keeleoskust. Seega esitas ta endale väljakutse ja suundus Narvast õppima Läänemaa Ühisgümnaasiumisse neljaks nädalaks. Teda huvitas õppimine eestikeelses keskkonnas ja eestikeelse õppekava erisused. Vahetuskool sai valitud just valdkondade pärast, mille õppimist kool pakub. Veronika puhul on tegemist kunsti- ja humanitaarteaduste huvilisega.
Enne vahetusse minekut arvas Veronika, et “seltskonda sobitumine võib osutuda probleemiks” ja “suhtlemine eesti keeles võib olla keeruline”. Mis aga välja tuli, oli see et just tänu hoolivatele klassikaaslastele, kes olid ise agarad juttu alustama ja vajadusel kõigega aitama, kadusid need mõtted kiiresti.
Veronika jagakski teistele, et “midagi uut lihtsalt pole tarvis karta”. Ta tunneb, et räägib nüüd palju vabamalt, sai tuttavaks eestikeelse slängiga ja sai palju häid sõpru takkapihta. Lisaks läks tal ka hästi teises koolis õppides. Tema jaoks oli neli nädalat täiesti piisav aeg, et seda kõike kogeda.
Veronika tundis, et õpilasvahetus õpetas talle palju enda kohta, ta mõistis enda hirme ja piiranguid ja see vahetus “aitas tal inimesena areneda”. Tema jaoks oli tegemist “tõeliselt elumuutva kogemusega, mida kõik peaksid saama kogeda!”
