mai 2024

Lagedi kooli õpilane Annabel kuulis, et Kindluse kool pidi olema kõige uuem ja ilusam kool Rae vallas ja otsustas läbi õpilasvahetuse ise järgi vaadata. Annabel asus Kindluse kooli õppima kaheks nädalaks. Anneli tahtis enda õpilasvahetusega proovile panna kodukoolist suuremas koolis ja veel oli tema eesmärgiks “luua unustamatuid mälestusi”. Enne kooli vahetamist kartis Anneli, et koolikaaslased ei ole ehk sõbralikud ja õppimine osutub palju raskemaks. Õnneks see nii ei olnud, sest Anneli sõnas vahetuse lõpus, et “sõprade saamine pole üldse midagi keerulist”. Tuleb lihtsalt ise oli hakkaja ja julge.

Kokkuvõtteks ütles Anneli, et tema vahetuse jooksul “läks kõik lihtsalt väga hästi!” Ja ta soovitab ka teistel noortel edaspidi käia ja avastada ja enda silmaringi rikastada!

Vahetusõpilane Emilia asus kaheks nädalaks õppima Viimsi kooli. Just Viimsi kooli valis Emilia, sest ta ei soovinud kodust kuigi kaugele minna, kuid siiski soovis ta astuda välja enda mugavustsoonist ja asus õppima eestikeelsesse kooli. Enne õpilasvahetusse minemist mõtles Emilia, et kindlasti leidub teises koolis ka negatiivseid inimesi ja valmistas ennast ette. Õnneks ta üleliigse negatiivsusega tegelema ei pidanud, sest tema uued klassikaaslased võtsid teda sõbralikult vastu.

“Need 2 nädalat oli nagu puhkus – Kõik olid toredad ja õpetajad andsid vähe kodutöid. Õpilasvahetus andis mulle võimaluse rääkida iga päev eesti keeles rääkida. Ma õppisin palju uusi sõnu ja avastasin, et koolis olemine võib olla täitsa rahulik.”

Emilia oleks soovinud, et tema õpilasvahetus oleks olnud pikem, sest vaid lühikese kahe nädala jooksul jõudis ta lugeda tänapäevast kirjandust, käia klassiga kinos ja osaleda koosõppimise päeval ja Emilia jaoks olid sellised projektid ja koosviibimised ääretult ägedad!

Emilia kutsub ka teisi noori õpilasvahetusse, et harjutada oma keelt ja kogeda midagi uut. Lisaks rõhutab ta seda, et enne õpilasvahetust aitab kõige paremini nii-öelda enda “häälestamine” ehk kui usud, et kõik läheb hästi, siis lähebki, liialt kartma ei pea midagi!

Südikas Rocca Al Mare õpilane Teresa käis ja õppis nädala Tallinnast eemal Saaremaal, Orissaare Gümnaasiumis. Teresa koolivaliku määras see, et ta on juba mitme suve jooksul teinud trenni naiste jalgpalliklubis “Saarepiiga” ja seetõttu olid talle tuttavad nii Orissaare tammega jalgpalliväljak kui ka õpilased sealsest gümnaasiumist. Veel soovis Teresa teada saada, milline on erakooli ja teiste üldhariduskoolide vahe.

Enne vahetusse minemist jõudis Teresa mõelda, et äkki on Orissaare kooli õpilased temast õppetöös palju kiiremad ja läbivõetud materjali koha pealt tema koolist väga palju eespool. Kuna igal koolil ongi omad meetodid, mis järjekorras õppekava täita, siis tekkiski olukord, kus Orissaare Gümnaasiumi õpilased olid mõnda teemat õppinud kauem kui Teresa. Sel juhul aga ei lasknud Teresa pead norgu ja püüdis ise endale asjad selgeks teha.

Teresa avastaski vahetuse jooksul, et saab ise suurepäraselt hakkama ja jõuab õppetöös kiirelt järele, kui pingutab. Muidugimõista lähendas õpilasvahetus teda veelgi juba jalgpalliplatsilt tuttavate sõbrannadega.

Teresa lisab: “Minu arust läks hästi see, et ma sain nende õpetajatega hästi läbi ja õppisin uusi teemasid uue lähenemisega. Ma sain ka mõned head hinded ja lihtsalt uut keskonda proovida oli lahe. Mu klassikaaslased olid samuti väga sõbralikud!”

Lõpuks soovitab Teresa teistel noortelgi osaleda õpilasvahetuses, sest selle kaudu saab “Proovida õppimist täiesti teisest vaatenurgast, saada uusi kogemusi ja kohustusi ja saada endale veel palju sõpru juurde. Lisaks veel avastada, kui erinevad võivad koolid olla ja mis kombed kuskil on.”