oktoober 2024

30 okt. Vilistlaste nädal – Helis

Helis on VeniVidiVici õpiulasvahetuses osalenud lausa neli korda, alustas ta sellega 7.klassis ja sealt edasi võttis ta endale eesmärgiks osaleda õpilasvahetuses iga aasta!

Hetkel on Helis algkooli rahvatantsuõpetaja ja psühholoogiatudeng. Lisaks on ta ka aktiivne YFU õpilasvahetusprogrammi vabatahtlik.

Palusime Helisel oma õpilasvahetusi kirjeldada ka pikemalt:

“VVV õpilasvahetuses osalesin neli korda, esimest korda 7. klassis, kui käisin õppeaasta lõpus kaheks nädalaks Tallinna 32. Keskkoolis. Mind võeti avatult vastu ja leidsin endale kohe sõpru, kogu õhkkond ja koolikeskkond oli nii mõnus ja avatud, et tundsin nagu päriselt kuuluksingi sinna. Sügisest vahetasingi kooli ning kogu ülejäänud koolitee käisin 32. keskkoolis. Saadud kogemus oli nii positiivne ja meeldejääv, et järgmisel aastal otsustasin uuesti 2 nädalaks kooli vahetada. 8. klassis läksin ca 1000 õpilasega pealinna koolist väiksesse 50 õpilasega Jäneda kooli. Ka see kogemus oli väga teistsugune ja silmi avardav, elasin sel ajal vahetuspere juures ja kogesin elu väikeste vendade ja sama vana õega, mida mul varem pole olnud. Edasipidi otsustasingi iga õppeaasta käia VVV õpilasvahetuses. 9. klass tõi mind tagasi kodukohta, Haapsalu põhikooli. Selles vahetuses käimine oli minu jaoks nii tuttav kui ka võõras – ühelt poolt elasin taas kodus ema juures, mida juba kaks aastat peale kooli vahetust ja Tallinnasse kolimist polnud pikemalt olnud, teisalt käisin ikkagi uues ja võõras koolis ja klassis. 10. klassis käisin vahetuses Viljandi Gümnaasiumis. Sealt edasi tulid juba koroona aastad ning kahjuks rohkem vahetusse ei jõudnudki.”

Küsisime Heliselt ka seda, kas õpilasvahetus on talle midagi kaasa andnud ka tema praegustesse tegemistesse:

“Jaa, kindlasti, väga palju. Alustades klassikalisest vastusest julgus, uutest tutvustest ja sõpradest, kogemusest üldiselt.

Suuremas pildis aga andis VVV programmis osalemine mulle algustõuke paljudeks suuremateks ja olulisemateks asjadeks mu elus. Tänu minu esimesele vahetusele leidsin oma kooli, kus gümnaasiumi lõpetasin ning tänaseks ka õpetajana töötan.

VeniVidiVici sütitas minus ka selle vahetusõpilase pisiku, mis viis mind ühel hetkel YFU õpilasvahetusprogrammini ning peale 11. klassi, 2020/21 õppeaastal sai minust vahetusõpilane Belgias. Ilma VeniVidiVicita poleks ma ilmselt selles suunas mõtlema hakanud. Tänaseks täidabki YFU väga suurt osa mu vabast ajast ja üldse elust — löön aktiivselt kaasa erinevates vabatahtlike gruppides ja seminaride korraldamises ning olen ka üks eestvedajatest. Samuti on suur osa mu sõprusringkonnast just YFUst. Lisaks oleme sel aastal esimest korda perega ka vahetuspere, meil on hetkel ema juures kaks vahetusõpilast Saksamaalt ja Prantsusmaalt. Kokkuvõtvalt, ilma VeniVidiVici programmita poleks ma ilmselt pooltki see, kes ma täna olen.”

Küsisime ka, kas on midagi, mida Helis soovitaks praegustele 7.-12. klasside õpilastele?

“Nautige seda aega, kogege võimalikult palju. Hinded ei ole alati kõige tähtsamad, mõne aasta pärast ei küsi sult keegi, mis su keemia või vene keele hinne keskkoolis oli, vaid mis kogemused sul on ja milline inimene sa ise oled. Muidugi hinded on olulised, aga sina ise oled palju olulisem!

Haarake võimalustest kinni — tahad midagi uut proovida, tee seda! Tahaks tantsida, jalgpalli mängida või laulda aga ei tea, kas oskad, go for it, proovi! Õpilasvahetus pakub huvi, uuri rohkem ja täida ankeet. Kui sa midagi ei proovi, siis sa ei saagi teada.

Tihti öeldakse, et peale gümnaasiumit algab alles elu pihta ja ülikool on parimad aastad su elust, ka mina ikka ootasin, et gümnaasium läbi saaks ja algaks see nö päris elu pihta. Täna, olles 3 aastat seda “päris elu” kogenud, mõtlen vahel, et tahaks tagasi gümnaasiumisse. Tagasi matemaatika või prantsuse keele tundi, sõpradega peale tunde lihtsalt kooli hängima, klassiga playboxiks harjutama vms. Tagantjärgi vaadates ütleks, et põhikooli lõpp/gümnaasium oli just palju ägedam kui see nn päriselu.

Seega, nautige praegust aega, haarake võimalustest kinni ja ärge soovige liiga ruutu suureks kasvada :))”

30 okt. Vilistlaste nädal – Mailen

Mailen osales VeniVidiVici õpilasvahetuses juba 2012. aastal, kui meie programm oli alles arengujärgus ning tema oli üks esimesi õpilasi, kes sai omale eestisisese õpilasvahetuse kogemuse!

Mailen kirjeldas ennast kui ekstravertset inimest ja tema nautis oma vahetust ja uute inimestega suhtlemist täiel rinnal. Mailen oli vahetuses 2 nädalat, mis “möödusid nagu lennates!”.

Üldiselt kirjeldas Mailen ennast kooliajal kui eeskujulikku õpilast, kellel olid tunnistusel vaid neljad-viied ja kes oli tegus ka muudel aladel.

Uurisime Mailenilt, kas tema õpilasvahetus andis talle miskit juurde:

“Vahetuskogemus andis kindlasti julguse edaspidi enda võimalusi välismaal uurida. Küll ei elanud ma välismaal seoses kooliga, kuid peale gümnaasiumi lõpetamist elasin aasta Inglismaal siiski.”

Viimaks küsisime: “Mida soovitaks Mailen praegustele 7.-12. klasside õpilastele?”

“Võib kõlada klišeena, kuid need on päriselt Teie elu parimad aastad! Haarake igast võimalusest, proovige võimalikult palju erinevaid asju, katsetage ja leidke endale meeldivad tegevused!”

 

29 okt. Vilistlaste nädal – Vladislav

Vladislav osales õpilasvahetuses 2018. aastal. Ta suundus Narva Vanalinna koolist õppima Abja Gümnaasiumisse. Tol hetkel oli õpilasvahetus talle midagi erilist, sest esimest korda suundus Vladislav õppima täiesti eestikeelsesse keskkonda.

Kooliajast tõi Vladislav välja, et põhikooli lõpp oli tema jaoks pöördepunkt, kus ta muutus palju aktiivsemaks ja võttis osa mitmetest huvi pakkuvatest projektidest, milledest üks oli ka õpilasvahetuses käimine.

Vladislav aga ei piirdunud ainult Eestiga, gümnaasiumi ajal suundus ta FLEX programmi raames õppima USA-sse, kus tegutseb ta siiani. Hetkel õpib Vladislav San Fransiscos baseeruvas Minerva ülikoolis, kuid õppimiskogemust on tal ka, Lõuna-Koreas, Taiwanis, Indias, Argentiinas, Ühendkuningriikides ja Saksamaal.

Oma õpilasvahetust Eestis kirjeldas Vladislav nii: “Minu jaoks oli raske leida vahetusperet, nii et minu VVV koordinaator oli nii lahke, et leidis kooli, kus oli ühiselamu, kus ma võisin elada. See oli minu esimene kogemus täiesti eestikeelses keskkonnas ja see läks väga hästi! Mind võeti väga kiiresti klassiperre vastu ja ma olen siiani ühenduses oma vahetusõpilaste ja -õpetajatega, kes toetavad mind tänaseni.”

Küsisime Vladislavilt ka seda, kas õpilasvahetus on talle midagi kaasa andnud ka tema praegustesse tegemistesse:

“Minu vahetus VeniVidiVici’ga andis mulle kindlasti rohkem enesekindlust tänu tugevamale keeleoskusele. Sain paremad sidemed ja oskasin end paremini väljendada, mis tegi mind tööturul konkurentsivõimelisemaks. Samuti armusin õppevahetuse mõttesse ja seadsin oma esimese nädala jooksul Abja Gümnaasiumis eesmärgiks saada stipendium rahvusvaheliseks õpilasvahetuseks. Järgmisel aastal oli mul õnn osaleda FLEX-programmis, mis võimaldas mul õppida USA gümnaasiumis ja elada seal kohalikus vastuvõtvas peres.”

Küsisime ka, kas on midagi, mida Vladislav soovitaks praegustele 7.-12. klasside õpilastele?

“Unista suurelt. Kui oled seda teinud, jaga see unistus kümneks sammuks ja alusta liikumist esimese sammu suunas. Sa elad väga erilises ja õiglases ajas ja kohas maailmas. Meil on fantastiline riik, mis on täis igasuguseid koolitusprogramme, kursusi, võimalusi ja inimesi. Eesti on väga hästi ühendatud ja mida iganes sa tahad ellu viia – olgu see siis arendajaks saamine, mingi oskuse või keele õppimine, toote või teenuse loomine, et muuta ümbritsevate inimeste elu paremaks – leiad kergesti paari käepigistuse kaugusel endale tugivõrgustiku. Ainus asi, mida sa pead tegema, on alustama ja sellest teistele rääkima. Sa saad hakkama! Ma usun sinusse.”

 

27 okt. Vilistlaste nädal – Jaana

Jaana osales VeniVidiVici programmis 2018. aasta kevadel, olles siis ise 10.klassis. Vahetusõpilasena asus ta õppima Põlva Riigigümnaasiumis, et saada kätte riigigümnaasiumi kogemus. Tänaseks on Jaanast saanud ajakirjanik Postimehes. Vabal ajal meeldib talle teha trenni ja inimestega suhelda.

Kooliajal kirjeldas Jaana end kui küllaltki tagasihoidlikku, kuid see-eest äärmiselt usinat õpilast, kellel olid kõik ülesanded õigeks ajaks tehtud. – “Õppisin isegi rohkem kui oleks pidanud – olin unistuste õpilane (ilma naljata)”.

Jaanale oli õpilasvahetusse minemine veidi ka eneseületus ja ta kirjeldas, kuidas enne seda närv sisse lõi, kuid õnneks sattus Jaana väga toredasse klassi, kus õppisid temaga koos väga toredad klassikaaslased.

Kokkuvõtvalt kirjeldas Jaana oma vahetust nii: “Õpilasvahetus ise möödus meeleolukalt (käisin käsipalli võistlustel teistele kaasa elamas, valisin koolis endale huvitavaid valikaineid ja arendasin uusi tutvusi, kellega koos sai ka nii mõndagi koos tehtud) – nädal oli täis tegemisi ja uusi avastusi ning selle lõppedes oli isegi veider oma tavapärase elu juurde tagasi naaseda.”

Küsisime Jaanalt – “Kas on midagi, mida võtsid enda õpilasvahetusest kaasa?”

“Jaa, iga kogemus annab elus midagi juurde, nii ka see! Sain õpilasvahetuselt juurde uusi sõpru, kellega suhtlen tänaseni ja ühtlasi sain ka julgemaks suhtlejaks. Mainisin ennist, et olin pigem tagasihoidlik ja selle tõttu oli minu jaoks õpilasvahetus ka pisut eneseületus. “

Viimaks uurisime, mida soovitaks Jaana praegustele 7.-12. klassi õpilastele:

“Õppimine on oluline, aga lisaks sellele soovitan ka avastada elu, mis toimub väljaspool kooli. Haarake igasugustest võimalustest kinni, mis teile silma torkab või milles te näete potentsiaali ja tegelege hobidega, mis teile tõsiselt sära silma toob! Usun ütlemisse, et kes teeb, see jõuab ja võin omast kogemusest öelda, et hobid ja tegevused väljaspool kooli aitavad aju hõlpsasti värskendada, mis aitab ka paremini õppetööle keskenduda.”