Õpilasvahetus – uued sõbrad, enesekindlus ja kogemus, mida niipea ei unusta!

06 mai Õpilasvahetus – uued sõbrad, enesekindlus ja kogemus, mida niipea ei unusta!

Ma õpin Lihula Gümnaasiumi 8. Klassis. Ma läksin Virtsu Põhikooli, kuna kaks aastat tagasi kui pidin valima, kuhu kooli edasi minna, olin kahevahel, kas Virtsu või Lihula. Ma valisin Lihula, aga natuke jäi ikka kripeldama, et mis oleks saanud, kui ma oleksin ikkagi Virtsu läinud. Ja nüüd sain ma aimu, mis moodi see oleks.

Huvi Virtsu koolis toimuva vastu ajendaski mind programmis osalema. Natuke hirmus oli ka, kuna see oli mulle uus keskond, aga samas ei jõudnud ära oodata, millal Virtsu kooli saaks juba minna. Virtsu koolimaja oli küll suur, aga mitte liiga suur, et võiks ära eksida, mis mulle meeldis.

Klassis, kus ma olin, olid õpilased väga lahedad, sõbralikud ja nad võtsid mu üsna kohe ka enda sekka. Kõik klassis olid toredad ja suured naljasõbrad, seega iga päev sai palju nalja. Õpetajad olid ka hästi sõbralikud ja rõõmsameelsed. Ma nägin ka oma algklasside õpetajaid, kes olid üllatunud mind seal nähes, aga samas uurisid, kuidas mul Lihulas läheb.

Klassikaaslastega ma mängisin paar korda peale kooli koolimajas piljardit, kui bussini oli veel aega, kahjuks oli enamasti, peale tunde kiire bussi peale, aga see-eest olid need paar korda, kui oli rohkem aega, väga naljakad ja lõbusad. Eriti meeldiv oli tundides olev vaikus, sest Lihulas on klassis 22 õpilast ja vaikust on raske saavutada, aga seal oli klassis koos minuga 8 õpilast ning vaikus oli tavaline. Nii hea oli tunnis olla ja õpetajat kuulata. Tore oli ka see, et klassikaaslased märkasid mind ja küsisid minu arvamust, Lihulas seda kahjuks ei tehta eriti.

Mina soovitan küll kõigil VeniVidiVici programmis osaleda, sest sealt saab uusi toredaid sõpru, enesekindlust ja kindlasti ka kogemuse, mida ei unusta niipea.

Astrid Põhako
Lihula Gümnaasium