01 veebr. Minu vahetus Antslas
Ma olen Lagedi Kooli 8. klassi tüdruk. Ma käisin VeniVidiVici õpilasvahetuse raames Antsla Gümnaasiumis.
Ma valisin selle kooli, kuna ma ise elan Tallinna külje all, siis tahtsin ma minna võimalikult kaugele ning ma mõtlesin, et seal saab ka mõnusa külma, aga muutus hoopis vastupidiseks ja Tallinnas oli palju külmem ja rohkem lund. Ma valisin just gümnaasiumi, sest minu kool on põhikool ning tahtsin proovida olla koolis, kus on palju õpilasi ja kool oleks ise ka suur.
Ma kuulsin sellest programmist esimest korda meie kooli ÕE koosolekul, kus räägiti meile, et oleks võimalik osaleda Eesti-siseses õpilasvahetus ning ma olin sellest väga vaimustunud, sest see tundus huvitav ja suur kogemus olevat.
Nädal enne vahetusse minemist, ootasin ma seda väga ja ei olnud mitte mingit kartust, kuid pool tundi enne seda, kui me hakksime kodust Tallinna bussijaama poole minema, siis olin päris hirmul ja ütlesin, et kui praegu keegi mu käest küsiks, kas ma tahan ikka minna, siis ma oleks ikka mõelnud, sest ma kartsin minna inglise keele tundi, kuna ma ei oska seda väga hästi. Kuid kui oli käes esimene inglise keele tund, siis ma mõistsin, et see pabistamine oli täiesti ilmaasjata.
Ma kartsin ka natuke seda, kuidas klassikaaslased mind vastu võtavad, kuid see kartus oli ka ilmaasjata, sest klassikaaslased võtsid mind väga hästi vastu ja sain ka nendega hästi läbi. Mulle meeldis see kool ja klassikaaslased väga, kuna nad olid toredad ja õpetajad olid ka väga toredad ja suhtusid minusse hästi. Vahetusperes olin ma tüdruku juures, kes käis minuga samas klassis ning see oli hea, sest ta sai mulle näidata, kooli ja klasse, kus mingi tund toimus.
Ka pere oli väga tore, me käisime ka viimasel päeval Värskas ujumas ja seal oli ka väga tore ja lõbus. Me käisime ka vanaaja kelkudega sõitmas, mis olid 50-60 aastat vanad, ning mina polnud selliseid enne näinudki ning need läksid palju paremini edasi, kui tänapäeva plassmassist.
Muidugi oli seal koolis üpris palju erinevat meie kooliga võrreldes, näiteks: seal koolis oli ainult üks kord nädalas supp, aga meie koolis on vaheldumisi, seal koolis käidi õpikutega ringi, kui mingi tund toimus teises klassis, sest neil olid paljud tunnid oma koduklassis, nende koolis olid ka korrapidajad, kes pidid tahvlit puhastama ja päeva lõpus klassi puhtaks pühkima ja prügikasti ära tühjendama, aga meie koolis sellist asja ei ole, neil ei olnud ka osades ainetes töövihikuid, neil olid ka iga võõrkeele tunnid gruppideks jaotatud, ning neil oli ka valida kas õpid vene või saksa keelt, meil sellist varianti ei ole, et saad valida, mida õpid.
Kokkuvõttes oli seal väga lahe ja kui võimalus oleks veel minna, siis ma läheksin kohe kindlsti, sest see on suur kogemus ja saad proovida, kuidas on teises kohas elada ja olla.
Kärolin Klemm
