Õpilaste kogemuslood

29 apr. Minu vahetuskool võttis mind väga soojalt vastu!

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi õpilane Darja õppis terve kuu Tallinna 21.koolis. Oma vahetusperioodi jooksul sai ta mugavalt elada kodus, kuid koolivahetus oli ärevust tekitav väljakutse juba iseenesest. Darja oli varem oma sõpradelt ja tuttavatelt kuulnud, et Tallinna 21.kool on väga hea kool ning oma otsuse minna õppima just sinna langetas ta pika uurimise tulemusena – Darja suhtles nii oma tuttavatega kui tutvus ka kooli kodulehega.

Enne õpilasvahetust seadis Darja paika enda eesmärgid: ta soovis proovida õppimist eesti keeles ja seeläbi muidugi tunda ennast julgemalt eesti keeles rääkides. Lisaks soovis Darja, nagu paljud teisedki, leida endale uusi sõpru. Mõned päevad enne õpilasvahetust mõtles Darja sellele, et “Mis siis saab, kui keegi minuga suhtlema ei tulegi?”. Tegelikult muidugi oli see põdemine asjata, sest klassikaaslased olid väga abivalmid ja õpetajad said Darjale kiiresti väga armsateks.

Darja ise tunneb, et selle nelja nädala jooksul kasvas tema sõnavara eesti keeles tohutult palju ning kadus hirm rääkida eesti keeles natuke vigaselt. “Sellest pole üldse vahet!”, ütles Darja, sest tema sõnul “Peamine on ju ikkagi see, et suhelda saaks”. Tema vahetusperioodi iseloomustavateks sõnadeks oleksid veel “lõbus, kasulik ja huvitav”.

Darja soovitab ka teistel haarata võimalusest kinni ning osaleda eestisiseses õpilasvahetuses just sellepärast, et see on hariv ja lühikese aja jooksul on võimalik oma silmaringi niivõrd palju laiendada.

25 apr. Eesti keelt ma enam ei karda!

Üheteistkümnenda klassi õpilane Christina veetis neli nädalat õppides Nõo Reaalgümnaasiumis. Oma vahetusperioodi jooksul sai ta elada kooli ühiselamus ning kuna Christina üks peamisi soove õpilasvahetusega seoses oli arendada enda eesti keelt, siis tundus ühiselamu mõte talle keele harjutamise koha pealt kõige parem. Christina muretses enne vahetust, et kas uus klass on ka sõbralik ja lahke, ning ta ei pidanud pettuma – uuest koolist leidis Christina päris kiirelt palju sõpru. Kõigest nelja nädalaga saavutas Christina teises koolis oma eesmärgi – ta sai üle oma hirmust rääkida eesti keeles ja lisaks sellele naasis kodukooli uue sõnavarapagasiga. Teistele noortele ütleb Christina nii: “Ärge kunagi kartke midagi uut proovida ja haarake kinni igast võimalusest keeli õppida, sest mina tõesti nautisin enda õpilasvahetust!”.

23 apr. Kuidas õppida hindama seda, mis on juba olemas?

Mõned nädalad tagasi otsustas Marinel käia ja vaadata, kuidas toimib elu koolis, kus on palju rohkem õpilasi kui tema kodukoolis. Nii valis Marinel enda jaoks välja Jüri Gümnaasiumi – seda just eesmärgiga end gümnaasiumiks ette valmistada ja saada juba enne “suure kooli kogemus”. Koolivalikut mõjutaski kõige enam suur õpilaste arv ja see, et koolis õppis ka Marineli hea sõbranna. Nii lihtsalt saigi valik tehtud ja põnevust täis nädal võis alata. Marinel leidis end veidi pabistamast, sest oli siiski astumas välja oma mugavustsoonist, kuid julge suhtlejana kadus võõrastamistunne ruttu.

Vahetusperioodi jooksul sai Marinel osaleda Jüri Gümnaasiumi iga-aastasel playboxil ning tema jaoks oli see väga tore kogemus, sest ürituse korraldamiseks ja muu asjatamise jaoks oli nii palju erinevaid võimalusi. Marinel võtab ürituse kokku: “Nähes erinevust kodukooli ja Jüri kooli playboxi vahel, avastasin ma end mõtlemas sellele, kuidas erinevad ressursid ja keskkonnad mõjutavad õppimist ja loovust. See, et sain ise sellest üritusest osa võtta tegi minu kogemuse veelgi meeldejäävamaks”.

Marinel soovitab ka teistel noortel end proovile panna ja õpilasvahetuses osaleda. Tema sõnul arendab see kõige rohkem iseseisvust, kohanemisvõimet ja enesekindlust, mis on tuleviku tarbeks vägagi olulised omadused. Veel aga soovitab Marinel käia ja avastada, et siis võrrelda teisi koole enda kodukooliga. Marineli sõnul “pani see kogemus mind rohkem hindama asju, mis mul juba olid olemas”.

19 apr. Aeg tõesti möödub kiirelt kui sul on lõbus!

Kohtla-Järve Maleva Põhikooli õpilane Annely võttis ette väljakutse õppida neli nädalat August Kitzbergi nimelises gümnaasiumis. Temal õnnestus vahetusperioodi ajaks kolida küll sugulase juurde, kuid siiski oli kõik ülejäänu talle vägagi uus. Südika tüdrukuna köitiski Annelyt võimalus hüpata pea ees tundmatusse ja prooovida midagi täiesti uut ja teistsugust. Enne vahetusse minemist oli Annely ainsaks mureks hirm potentsiaalsete õpiraskuste ees, mis võivad tulla ka tema keelebarjäärist. Kooli jõudes aga mõistis Annely, et “maailmas on palju väga häid inimesi” ehk toetav klass oli valmis teda igal sammul aitama. Julge tüdrukuna leidis Annely kiirelt palju uusi tutvusi ning sellest hetkest alates hakkasid tema sõnul päevad poole kiiremini kulgema. Annely rääkis oma neljanädalase teekonna lõpus, et isegi kuu aega teises koolis jäi talle lühikeseks, sest sealsete uute tuttavatega oligi lihtsalt niivõrd lõbus! Annely mõistis, et eesti keelega suhtlustasemel hakkama saamine pole tegelikult nii keeruline, kui see alguses talle tunduda võis ja seetõttu soovitab tema ka kõigil teistel osa võtta õpilasvahetusest just oma keeleoskuste arendamise ja kindlasti uue ja toreda seltskonna leidmise eesmärgil.

15 apr. “Teises keskkonnas on ikka väga huvitav”

Valeriia õppis kaks nädalat Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis. Eks ikka selleks, et uusi kogemusi saada ja eesti keelt praktiseerida! Valeriia vahetus oli üsnagi mugav – kool oli tema kodule lähedal ja varem on ta selles koolis esinemas käinud. Valeriia hirmudeks olid keerukad tunnid ja see, et äkki klassikaaslased ei ole abivalmid, kuid oma vahetusperioodiga ja kohanemisega uues koolis tuli ta hirmude kiuste suurepäraselt toime! Endalegi üllatuseks õppis Valeriia palju ka enda kohta – ta mõistis, et vajab uute olukordadega kohanemiseks aega, seega sai tehtud ka valik õppida uues koolis kaks nädalat, mitte üks. Vahetusperioodist jääb Valeriiale meelde ilus kontsert, mis oli tema jaoks veel veidi keerulises eesti keeles. “Teises keskkonnas on ikka väga huvitav”, olid Valeriia kokkuvõtvad sõnad ja tema julgustab teisigi minna oma hirmusid seljatama!

02 apr. TERVE NÄDALA MA AINULT NAERSIN JA NAERATASIN!

Alina käis hiljuti nädalaks ajaks Viljandi Jakobsoni koolis ja jäi sellest vaimustusse. Oma avalduse pani Alina teele lootes, et saab arendada oma teadmisi eesti keeles just vabas suhtluses. Temas tekitas tahtmise projektis osaleda elamine peres, kus emakeeleks on eesti keel. Alina ööbis õpilasvahetuse jooksul oma parima sõbranna juures, sest tundis nii end kõige mugavamalt. Lisaks paelus teda Viljandi linn, mida ta kuigi palju varem külastanud ei olnud. Seepärast Alinal enne vahetusse minekut hirme ei olnud, sest ta teadis, et teda oodatakse. Küll aga muretses ta veidi oma keeleoskuse pärast, kuid juba esimesel päeval mõistis ta, et saab kõigest aru ja vestlemine pole üldsegi mitte keeruline. Alina võtab enda kogemuse kokku nii: “Sain võimaluse õppida koolis, kus õpilased räägivad omavahel ainult eesti keelt väljaspool kooli kui ka tundide ajal. See oli minu jaoks väga hea praktika ja sain sellega hästi hakkama. Olen loonud uusi tuttavaid, kellega hoian kontakti. Sain aru, et olen avatud uutele tuttavatele ega muretse eriti tundmatutes kohtades. Ma sain võõramas keskkonnas väga hästi hakkama ja see üllatas mind ennastki. Minu vahetuspere oli lihtsalt ideaalne ja terve selle lühikese nädala jooksul ma aina naersin ja naeratasin!”

24 märts SAIN SÕPRADEKS INIMESTEGA, KELLEGA POLEKS MUIDU KUNAGI KOHTUNUD

Veronika soovis osaleda õpilasvahetuses, et arendada enda keeleoskust. Seega esitas ta endale väljakutse ja suundus Narvast õppima Läänemaa Ühisgümnaasiumisse neljaks nädalaks. Teda huvitas õppimine eestikeelses keskkonnas ja eestikeelse õppekava erisused. Vahetuskool sai valitud just valdkondade pärast, mille õppimist kool pakub. Veronika puhul on tegemist kunsti- ja humanitaarteaduste huvilisega.

Enne vahetusse minekut arvas Veronika, et “seltskonda sobitumine võib osutuda probleemiks” ja “suhtlemine eesti keeles võib olla keeruline”. Mis aga välja tuli, oli see et just tänu hoolivatele klassikaaslastele, kes olid ise agarad juttu alustama ja vajadusel kõigega aitama, kadusid need mõtted kiiresti.

Veronika jagakski teistele, et “midagi uut lihtsalt pole tarvis karta”. Ta tunneb, et räägib nüüd palju vabamalt, sai tuttavaks eestikeelse slängiga ja sai palju häid sõpru takkapihta. Lisaks läks tal ka hästi teises koolis õppides. Tema jaoks oli neli nädalat täiesti piisav aeg, et seda kõike kogeda.

Veronika tundis, et õpilasvahetus õpetas talle palju enda kohta, ta mõistis enda hirme ja piiranguid ja see vahetus “aitas tal inimesena areneda”. Tema jaoks oli tegemist “tõeliselt elumuutva kogemusega, mida kõik peaksid saama kogeda!”

29 jaan. Avastasin, et saan väga hästi hakkama võõras keskkonnas

Aleksandra soovis osaleda õpilasvahetuses, et saada uusi kogemusi, muutuda iseseisvamaks ning õppida vene keelt. Kooli valis ta selle järgi, et see oli tema enda kooliga väga sarnane. Enne Narva kooli vahetusperioodile minekut Aleksandral väga hirme ei olnud. “Aga enamasti kartsin seda, milline pere on, kas inimesed koolis ja mujal on sõbralikud, mis siis kui ma midagi aru ei saa ja nii edasi.”

Aleksandra sõnas, et avastas õpilasvahetuse jooksul seda, et Narva on vahva linn. “Enda kohta avastasin, et ma saan väga hästi hakkama võõras keskkonnas. Samuti õppisin vene keelt.” Vahetusperioodi jooksul juhtus iga päev midagi vahvat. “Eriti naljakas oli see, kuidas inimesed arvasid, et ma oskan super hästi vene keelt rääkida. Kui ühele poisile ette jäin, hakkas ta minuga vene keeles rääkima. Mina ei saanud muidugi midagi aru. Pöörasin ringi ja ei osanud midagi öelda, sest ma ei saanud ju aru. Õnneks päästis mind minu vahetusperest Jaroslava, kes selgitas talle, et ma ei saa midagi aru. Samuti oli vinge see, kuidas õpetajad üritasid minuga eesti keelt rääkida. Nad püüdsid väga, kuid vahel ei saanud ikka midagi aru. Nad rääkisid minuga ka vene keeles ja kui vene keeles midagi minu käest küsiti ning ma aru ei saanud, vastasin lihtsalt “jah”.”

Aleksandra

25 jaan. Õpilasvahetuse ajal saad iseseisvaks ja mingis mõttes ka vabaks

“Mina soovisin osaleda õpilasvahetuses, sest tahtsin arendada oma eesti keele oskust ja praktikat, leida uusi sõpru ja arendada ka minu klaverimängu oskusi,” sõnas Ustinia. Ta soovis õppida just Tallinna Muusika- ja Balletikoolis, sest soovib järgmisel aastal sinna ka ise õppima minna. Vahetuskooli valiski ta just selle põhjal, et seal sai lisaks eesti keele oskuse arendamisele tegeleda ka professionaalselt muusikaga.

“Kartsin natuke, kuidas mind võtavad vastu klassikaaslased ja pere,” sõnas Ustinia küsimuse peale, millised ootused ja hirmud oli tal enne õpilasvahetust. Kuid kõik läks väga hästi! “Ootused olid väga kõrged, aga mina isegi ei saanud kujutada ette, et päris elus tuleb kõik niivõrd hästi!” sõnas ta.

Õpilasvahetus andis Ustiniale juurde uued sõbrad ja pere Tallinnas. Samuti uued teadmised eesti keele kohta ning iseseisvust. “Ka ühistranspordi kasutamise oskust ja orienteerumist suures linnas,” lisas ta.

“Kõik läks hästi! See oli lihtsalt unustamatu! Klassikaaslased, pere, linn, kool – kõik oli ideaalne!” sõnas Ustinia küsimuse peale, mis läks tal õpilasvahetuse jooksul hästi. “Kõige põnevam oli teine nädal, kuna sinul juba on sõbrad ja aeg jookseb väga kiiresti! Ma soovitan kõigil minna õpilasvahetusse, kuna sa saad väga palju erinevaid kogemusi. Kõige lahedam hetk oli minu viimane öö. Minu õpilasvahetuse õde kutsus sleepoveriks sõbrannad ja meie veetsime aega koos! Nüüd oleme ka sõbrannad ja ma juba ootan, millal me veel näeme.”

Ustinia soovitab õpilasvahetuses osaleda ka teistel noortel. “See on hea võimalus teha kasulikku ja põnevat asja. Sa saad väga palju kogemusi, uusi sõpru ja tuttavaid. Saad vaadata teist linna, eesti kultuuri, meelelahutusi, teiste noorukite elu ja huvisid. Õpid slängi. Saad iseseisvaks ja mingis mõttes ka vabaks.” Ustinia sõnab, et see on väga lahe võimalus leida end ja proovida elada teises peres. “Mulle kõik väga meeldis ja loodan, et minu lugu annab teile julgust ka proovida!”

Ustinia Narvast

29 dets. Õpilasvahetus andis mulle unustamatu kogemuse!

Anastasija osales õpilasvahetuses, sest soovis uurida erinevusi eesti ning vene kooli vahel. Samuti soovis ta saada uusi kogemusi, leida uusi tutvusi ning mõista eestlaste kultuuri ja mentaliteeti. Ka eesti keele oskust soovis ta paremaks muuta!

“Mul oli väga suur hirm, et ma ei saa mitte midagi aru, kartsin alustada rääkimist eesti keeles. Aga juba esimesel päeval see hirm kadus ära kohe, kui ma esitasin küsimusi klassikaaslastele,” sõnas Anastasija. Ta tõdes, et sai aru, et ei pea kartma rääkida, sest sind mõistetakse ka siis, kui sa teed mõne vea. Anastasijale andis õpilasvahetus unustamatu kogemuse, mida ta poleks saanud, kui poleks läinud eesti kooli.

Kõige raskem oli Anastasija jaoks esimesed õpilasvahetuse päevad, kuna raske oli veel mõista eesti slängi. Ta tõdeb, et vahel segasid klassikaaslased kokku lausa kolm keelt: vene, inglise ja eesti ning siis tekkis arusaamatusi mõistmisel. Anastasija sõnab, et ühed kõige põnevamad seigad õpilasvahetuse jooksul olid tegevused, mida tehti kooliväliselt. “Võtsin osa isegi võrkpallivõistlustest, mis toimusid gümnaasiumiklasside seas,” sõnas ta.

Anastasija soovitab õpilasvahetuses osaleda ka teistel noortel. Ta sõnab, et see aitab ületada hirmu võõrkeeles suhtlemise ees!

Anastasija Tallinnast