Õpilaste kogemuslood

03 nov. Vilistlaste nädal – Rahel

Rahel on pärit armsast Haapsalust, kuid sündis ja kasvas ta esimesed kaheksa aastat Saksamaal Münchenis. Selle aasta septembris kolis Rahel Barcelonasse, et vabatahtlikuna laste ja noortega tegeleda. Tema peamiseks tööks inglise keele õpetaja amet. Raheli tööd rahastab ja toetab Norra Misjoniselts.

Peale gümnaasiumi lõpetamist ja enne Hispaaniasse kolimist õppis Rahel Haapsalus kondiitriks.
VeniVidiVici õpilasvahetuses käis Rahel lausa kaks korda, esimest korda 2018. aastal, kus ta õppis 2 nädalat Tallinna Saksa Gümnaasiumis, sest sinna kooli soovis ta minna gümnaasiumisse. Kool sobis Rahelile ja nii saigi olema, et gümnaasiumisse suundus Rahel just Tallinna Saksa Gümnaasiumi! Teist korda osales Rahel õpilasvahetuses 2020. aastal ehk juba keskkoolis, õpilasvahetuse 2 nädalat veetis ta talle koduses koolis – Läänemaa Ühisgümnaasiumis.

Küsisime Rahelilt: “Kas sinu õpilasvahetused andsid sulle juurde ka miskit edaspidiseks?”

“Tohutult palju! Soovitan eriti põhikooli viimase aasta jooksul õpilasvahetuses osaleda. Mine ja koge, kas kool, kuhu sa edasi õppima minna tahaksid, sobib sulle. Saad kindlasti paljudele küsimustele vastused. Boonuseks on ka see, et järgneva aasta esimesel septembril ootavad sind juba sõbrad ja tuttav kool ees.”

Ning viimaks uurisime: “Mida soovitaks Rahel praegustele 7.-12. klasside õpilastele?”

“Haarake võimalustest kinni! Minge õpilasvahetustele – tänapäeval on nii palju ägedaid pakkumisi. Nii VVV, Erasmus+ kui ka Nordplus ja paljud teised organisatsioonid annavad õpilastele võimaluse reisida ja toredaid hetki kogeda. Te ei kujuta ette, kui palju ägedaid sõpru te endale leiate, kui julgete nendest võimalustest kinni võtta. Riskige ja õppige oma hirme ületama! See tasub end 100% ära. Te ei jää seda kahetsema.”

01 nov. Vilistlaste nädal – Triine

Triine õpib Tartu Ülikoolis sotsioloogiat ja infoteaduseid, kõrvalerialana riigiteaduseid ning ühtlasi töötab ta osakoormusega MTÜ Robootikas koostööde ja partnerlussuhete vallas. Lisaks on Triine Eesti Euroopa Liidu noordelegaat ja juhib Sotsioloogiaüliõpilaste Liitu.

Triine osales VeniVidiVici õpilasvahetuses 2019. aastal ehk 8.klassis, selle raames läks ta Pärnust õppima Tallinnasse Rocca Al Mare kooli. Koolivalik sai tehtud just selline, sest Triine soovis, et tema vahetuskool oleks tema kodukoolist võimalikult erinev.

“Valisin vahetuskooli selle järgi, et ta erineks mu enda koolist võimalikult palju. Rocca on erakool, neil on koolivorm ja Tallinn on juba linnana piisavalt erinev – sobis! Erinevusena jäi meelde ka see, et õpilased said kehalise kasvatuse aine raames ise valida, millise spordialaga tegelevad. Valikus oli ragbi, jäähoki, tennis, ujumine jne.

See klass, kuhu ma läksin, oli just tulnud tagasi keelereisilt, seega põnev oli jälgida, kuidas reisist ka teistes tundides (peale inglise keele) räägiti ja arutleti. Vahetusperioodi ajal toimus tallinnas ka World Music Days, kus olin vabatahtlik ning see oli ka põnev ja meeldejääv kogemus ning aitas end uues linnas kodusemalt tunda. “

Küsisime Triinelt, kas on midagi, mida ta oma õpilasvahetusest kaasa võttis:

“Vahetuskoolist sain endale toredad sõbrad-tuttavad! Samuti ka huvi selle vastu, kuidas koolides saab õppetegevus olla korraldatud nii mitmel eri viisil.

Lisaks päris mitu huvitavat faktikest, mida vestluste käigus öelda – “tead, Roccas tehakse seda üldse nii” või “näed, siit ma läksin iga päev bussile, kui Tallinnas elasin” jne.

Lisaks palusime Triinel soovitada õpinippe praegustele 7.-12.klasside õpilastele:

“Pähe tekkis kolm mõttetera, mis mind õppimise ja toimetuste käigus aidanud on. Igaüht neist on vaja erineval hetkel, aga kui tunnen, et miski mulle palju pinget tekitab või ärritab, siis üks neist ikka aitab:

* Teed asju täpselt nii kaua, kui nendeks aega võtad – võin mõnda ülesannet vabalt teha 5 tundi, aga kui panen endale tähtaja, et 2h pärast on valmis, siis enamasti saab see (ligikaudu) selle ajaga valmis ka

* Iga asi ei väärigi Sinu parimat pingutust – see lause, et “lihtsalt anna endast parim” võib päris hulluks ajada, kui oled inimene, kes tahakski siis endast maksimumi anda ja lühikesele ülesandele 10h keskenduda. Tihtipeale piisavalt hea on piisavalt hea.

* Kolmas mõttetera on pigem soovitus harjutada testiks õppimise või kodutöö lahendamise alustamist varem kui pool päeva enne tähtaega. Hiljem elus on päris tore, kui oled efektiivselt õppinud, vahedega korranud ja mäletad ka 20aastaselt, mida põhikooli bioloogias või ajaloos õppisid, see laiendab oluliselt Su silmaringi. Lisaks teadmistele õpid koolis ka seda, kuidas õppida ja milline tegutseja-õppija sa oled – ära unusta seda märgata ja enda kasuks tööle panna. Edaspidi on palju kergem hakkama saada, kui oled harjunud õppima nii, et teemad päriselt selgeks saavad.”

30 okt. Vilistlaste nädal – Helis

Helis on VeniVidiVici õpiulasvahetuses osalenud lausa neli korda, alustas ta sellega 7.klassis ja sealt edasi võttis ta endale eesmärgiks osaleda õpilasvahetuses iga aasta!

Hetkel on Helis algkooli rahvatantsuõpetaja ja psühholoogiatudeng. Lisaks on ta ka aktiivne YFU õpilasvahetusprogrammi vabatahtlik.

Palusime Helisel oma õpilasvahetusi kirjeldada ka pikemalt:

“VVV õpilasvahetuses osalesin neli korda, esimest korda 7. klassis, kui käisin õppeaasta lõpus kaheks nädalaks Tallinna 32. Keskkoolis. Mind võeti avatult vastu ja leidsin endale kohe sõpru, kogu õhkkond ja koolikeskkond oli nii mõnus ja avatud, et tundsin nagu päriselt kuuluksingi sinna. Sügisest vahetasingi kooli ning kogu ülejäänud koolitee käisin 32. keskkoolis. Saadud kogemus oli nii positiivne ja meeldejääv, et järgmisel aastal otsustasin uuesti 2 nädalaks kooli vahetada. 8. klassis läksin ca 1000 õpilasega pealinna koolist väiksesse 50 õpilasega Jäneda kooli. Ka see kogemus oli väga teistsugune ja silmi avardav, elasin sel ajal vahetuspere juures ja kogesin elu väikeste vendade ja sama vana õega, mida mul varem pole olnud. Edasipidi otsustasingi iga õppeaasta käia VVV õpilasvahetuses. 9. klass tõi mind tagasi kodukohta, Haapsalu põhikooli. Selles vahetuses käimine oli minu jaoks nii tuttav kui ka võõras – ühelt poolt elasin taas kodus ema juures, mida juba kaks aastat peale kooli vahetust ja Tallinnasse kolimist polnud pikemalt olnud, teisalt käisin ikkagi uues ja võõras koolis ja klassis. 10. klassis käisin vahetuses Viljandi Gümnaasiumis. Sealt edasi tulid juba koroona aastad ning kahjuks rohkem vahetusse ei jõudnudki.”

Küsisime Heliselt ka seda, kas õpilasvahetus on talle midagi kaasa andnud ka tema praegustesse tegemistesse:

“Jaa, kindlasti, väga palju. Alustades klassikalisest vastusest julgus, uutest tutvustest ja sõpradest, kogemusest üldiselt.

Suuremas pildis aga andis VVV programmis osalemine mulle algustõuke paljudeks suuremateks ja olulisemateks asjadeks mu elus. Tänu minu esimesele vahetusele leidsin oma kooli, kus gümnaasiumi lõpetasin ning tänaseks ka õpetajana töötan.

VeniVidiVici sütitas minus ka selle vahetusõpilase pisiku, mis viis mind ühel hetkel YFU õpilasvahetusprogrammini ning peale 11. klassi, 2020/21 õppeaastal sai minust vahetusõpilane Belgias. Ilma VeniVidiVicita poleks ma ilmselt selles suunas mõtlema hakanud. Tänaseks täidabki YFU väga suurt osa mu vabast ajast ja üldse elust — löön aktiivselt kaasa erinevates vabatahtlike gruppides ja seminaride korraldamises ning olen ka üks eestvedajatest. Samuti on suur osa mu sõprusringkonnast just YFUst. Lisaks oleme sel aastal esimest korda perega ka vahetuspere, meil on hetkel ema juures kaks vahetusõpilast Saksamaalt ja Prantsusmaalt. Kokkuvõtvalt, ilma VeniVidiVici programmita poleks ma ilmselt pooltki see, kes ma täna olen.”

Küsisime ka, kas on midagi, mida Helis soovitaks praegustele 7.-12. klasside õpilastele?

“Nautige seda aega, kogege võimalikult palju. Hinded ei ole alati kõige tähtsamad, mõne aasta pärast ei küsi sult keegi, mis su keemia või vene keele hinne keskkoolis oli, vaid mis kogemused sul on ja milline inimene sa ise oled. Muidugi hinded on olulised, aga sina ise oled palju olulisem!

Haarake võimalustest kinni — tahad midagi uut proovida, tee seda! Tahaks tantsida, jalgpalli mängida või laulda aga ei tea, kas oskad, go for it, proovi! Õpilasvahetus pakub huvi, uuri rohkem ja täida ankeet. Kui sa midagi ei proovi, siis sa ei saagi teada.

Tihti öeldakse, et peale gümnaasiumit algab alles elu pihta ja ülikool on parimad aastad su elust, ka mina ikka ootasin, et gümnaasium läbi saaks ja algaks see nö päris elu pihta. Täna, olles 3 aastat seda “päris elu” kogenud, mõtlen vahel, et tahaks tagasi gümnaasiumisse. Tagasi matemaatika või prantsuse keele tundi, sõpradega peale tunde lihtsalt kooli hängima, klassiga playboxiks harjutama vms. Tagantjärgi vaadates ütleks, et põhikooli lõpp/gümnaasium oli just palju ägedam kui see nn päriselu.

Seega, nautige praegust aega, haarake võimalustest kinni ja ärge soovige liiga ruutu suureks kasvada :))”

30 okt. Vilistlaste nädal – Mailen

Mailen osales VeniVidiVici õpilasvahetuses juba 2012. aastal, kui meie programm oli alles arengujärgus ning tema oli üks esimesi õpilasi, kes sai omale eestisisese õpilasvahetuse kogemuse!

Mailen kirjeldas ennast kui ekstravertset inimest ja tema nautis oma vahetust ja uute inimestega suhtlemist täiel rinnal. Mailen oli vahetuses 2 nädalat, mis “möödusid nagu lennates!”.

Üldiselt kirjeldas Mailen ennast kooliajal kui eeskujulikku õpilast, kellel olid tunnistusel vaid neljad-viied ja kes oli tegus ka muudel aladel.

Uurisime Mailenilt, kas tema õpilasvahetus andis talle miskit juurde:

“Vahetuskogemus andis kindlasti julguse edaspidi enda võimalusi välismaal uurida. Küll ei elanud ma välismaal seoses kooliga, kuid peale gümnaasiumi lõpetamist elasin aasta Inglismaal siiski.”

Viimaks küsisime: “Mida soovitaks Mailen praegustele 7.-12. klasside õpilastele?”

“Võib kõlada klišeena, kuid need on päriselt Teie elu parimad aastad! Haarake igast võimalusest, proovige võimalikult palju erinevaid asju, katsetage ja leidke endale meeldivad tegevused!”

 

29 okt. Vilistlaste nädal – Vladislav

Vladislav osales õpilasvahetuses 2018. aastal. Ta suundus Narva Vanalinna koolist õppima Abja Gümnaasiumisse. Tol hetkel oli õpilasvahetus talle midagi erilist, sest esimest korda suundus Vladislav õppima täiesti eestikeelsesse keskkonda.

Kooliajast tõi Vladislav välja, et põhikooli lõpp oli tema jaoks pöördepunkt, kus ta muutus palju aktiivsemaks ja võttis osa mitmetest huvi pakkuvatest projektidest, milledest üks oli ka õpilasvahetuses käimine.

Vladislav aga ei piirdunud ainult Eestiga, gümnaasiumi ajal suundus ta FLEX programmi raames õppima USA-sse, kus tegutseb ta siiani. Hetkel õpib Vladislav San Fransiscos baseeruvas Minerva ülikoolis, kuid õppimiskogemust on tal ka, Lõuna-Koreas, Taiwanis, Indias, Argentiinas, Ühendkuningriikides ja Saksamaal.

Oma õpilasvahetust Eestis kirjeldas Vladislav nii: “Minu jaoks oli raske leida vahetusperet, nii et minu VVV koordinaator oli nii lahke, et leidis kooli, kus oli ühiselamu, kus ma võisin elada. See oli minu esimene kogemus täiesti eestikeelses keskkonnas ja see läks väga hästi! Mind võeti väga kiiresti klassiperre vastu ja ma olen siiani ühenduses oma vahetusõpilaste ja -õpetajatega, kes toetavad mind tänaseni.”

Küsisime Vladislavilt ka seda, kas õpilasvahetus on talle midagi kaasa andnud ka tema praegustesse tegemistesse:

“Minu vahetus VeniVidiVici’ga andis mulle kindlasti rohkem enesekindlust tänu tugevamale keeleoskusele. Sain paremad sidemed ja oskasin end paremini väljendada, mis tegi mind tööturul konkurentsivõimelisemaks. Samuti armusin õppevahetuse mõttesse ja seadsin oma esimese nädala jooksul Abja Gümnaasiumis eesmärgiks saada stipendium rahvusvaheliseks õpilasvahetuseks. Järgmisel aastal oli mul õnn osaleda FLEX-programmis, mis võimaldas mul õppida USA gümnaasiumis ja elada seal kohalikus vastuvõtvas peres.”

Küsisime ka, kas on midagi, mida Vladislav soovitaks praegustele 7.-12. klasside õpilastele?

“Unista suurelt. Kui oled seda teinud, jaga see unistus kümneks sammuks ja alusta liikumist esimese sammu suunas. Sa elad väga erilises ja õiglases ajas ja kohas maailmas. Meil on fantastiline riik, mis on täis igasuguseid koolitusprogramme, kursusi, võimalusi ja inimesi. Eesti on väga hästi ühendatud ja mida iganes sa tahad ellu viia – olgu see siis arendajaks saamine, mingi oskuse või keele õppimine, toote või teenuse loomine, et muuta ümbritsevate inimeste elu paremaks – leiad kergesti paari käepigistuse kaugusel endale tugivõrgustiku. Ainus asi, mida sa pead tegema, on alustama ja sellest teistele rääkima. Sa saad hakkama! Ma usun sinusse.”

 

27 okt. Vilistlaste nädal – Jaana

Jaana osales VeniVidiVici programmis 2018. aasta kevadel, olles siis ise 10.klassis. Vahetusõpilasena asus ta õppima Põlva Riigigümnaasiumis, et saada kätte riigigümnaasiumi kogemus. Tänaseks on Jaanast saanud ajakirjanik Postimehes. Vabal ajal meeldib talle teha trenni ja inimestega suhelda.

Kooliajal kirjeldas Jaana end kui küllaltki tagasihoidlikku, kuid see-eest äärmiselt usinat õpilast, kellel olid kõik ülesanded õigeks ajaks tehtud. – “Õppisin isegi rohkem kui oleks pidanud – olin unistuste õpilane (ilma naljata)”.

Jaanale oli õpilasvahetusse minemine veidi ka eneseületus ja ta kirjeldas, kuidas enne seda närv sisse lõi, kuid õnneks sattus Jaana väga toredasse klassi, kus õppisid temaga koos väga toredad klassikaaslased.

Kokkuvõtvalt kirjeldas Jaana oma vahetust nii: “Õpilasvahetus ise möödus meeleolukalt (käisin käsipalli võistlustel teistele kaasa elamas, valisin koolis endale huvitavaid valikaineid ja arendasin uusi tutvusi, kellega koos sai ka nii mõndagi koos tehtud) – nädal oli täis tegemisi ja uusi avastusi ning selle lõppedes oli isegi veider oma tavapärase elu juurde tagasi naaseda.”

Küsisime Jaanalt – “Kas on midagi, mida võtsid enda õpilasvahetusest kaasa?”

“Jaa, iga kogemus annab elus midagi juurde, nii ka see! Sain õpilasvahetuselt juurde uusi sõpru, kellega suhtlen tänaseni ja ühtlasi sain ka julgemaks suhtlejaks. Mainisin ennist, et olin pigem tagasihoidlik ja selle tõttu oli minu jaoks õpilasvahetus ka pisut eneseületus. “

Viimaks uurisime, mida soovitaks Jaana praegustele 7.-12. klassi õpilastele:

“Õppimine on oluline, aga lisaks sellele soovitan ka avastada elu, mis toimub väljaspool kooli. Haarake igasugustest võimalustest kinni, mis teile silma torkab või milles te näete potentsiaali ja tegelege hobidega, mis teile tõsiselt sära silma toob! Usun ütlemisse, et kes teeb, see jõuab ja võin omast kogemusest öelda, et hobid ja tegevused väljaspool kooli aitavad aju hõlpsasti värskendada, mis aitab ka paremini õppetööle keskenduda.”

 

13 juuni Tartu Raatuse kool – “Meie koolis on õppetöö lõbus!”

Tartu Raatuse kool liitus VeniVidiVici õpilasvahetuse programmiga juba 2012. aastal, ehk programmi loomise algusaegadel. Juba neljateistkümne aasta jooksul on Raatuse kool vastu võtnud palju-palju õpilasi ning ka ise oma õpilasi vahetusse saatnud.

Kuna Raatuse kool on siiani vahetusõpilaste seas populaarne koolivalik, siis küsisime Tartu Raatuse kooli arendusjuhilt Rene Leinerilt, kuidas näeb välja õpilasvahetuse protsess kooli poolel ja mis teeb Raatuse kooli eriliseks, et vahetusõpilased ikka ja jälle näitavad üles huvi just sinna õppima asuda.

Enne vahetusprotsessi on suhtlus kõikide osapooltega tihe: kõigepealt saab Raatuse kool VeniVidiVicilt vahetusõpilaseks soovija andmed. “Kui kõik muud asjaolud antud õpilase osas on meile vastuvõetavad, kaasan arvamuse avaldamiseks ka õppejuhi ning seejärel võtan ühendust meie vastava klassiastme klassijuhatajatega, kes mõtet oma klasside õpilaste seas ventileerivad.” Rene Leiner sõnas, et ühtegi tegevust ei tehta enne klassijuhatajatega ja juhtkonnaga läbi arutamist, sest klassid “peavad saama ise otsustada, kas on valmis vahetusõpilast vastu võtma.” On juhtunud olukordi, kus vahetusõpilast soovivad korraga vastu võtta mitu paralleelklassi, sellisel juhul peavad õpetajad nõu ja reeglina saadetakse vahetusõpilane sellisesse klassi, kus varem pole vahetusõpilast olnud, et ka teised klassid saaksid endale uue õpilase vastu võtmise kogemuse. Kui õpilasele on tema uus klass välja valitud, koostab kool õpilasele infokirja juhistega – raamatukogust õpikute laenutamise infoga, tunniplaanidega, kellaaegadega ja muu vajalikuga ja jääb õpilast ootama! Leiner mainib veel, et nende koolis on osades õppeainetes komplekteeritud temporühmad, ehk siis enne õpilasvahetust pannakse paika ka see, millistes õpperühmades õpilane õppima hakkab, et õppetöö oleks tema võimetele vastav.

Õpilasvahetuse ajal on uuele õpilasele kooli poolt alati määratud mentor – õpilane, kes tunneb kooli ja selle korda hästi ja saab toetada vahetusõpilast ja aidata tal tunda end uues kohas võimalikult koduselt. Hindamine Raatuse koolis õpilasvahetuse ajal toimub võrdselt teise selle kooli õpilastega. Kool on igati vastutulelik hinnete konverteerimise osas teistesse hindamissüsteemidesse, et vahetusõpilane saaks oma vahetuskoolis saadud hinded hiljem kodukooli üle kanda. Rene Leiner sõnas: “Ei meenu, et vahetusõpilastel oleks hinnetega seoses muresid esinenud”.

Tartu Raatuse kool soovib vahetusõpilastele näidata, et koolis võib õppimine olla lõbus ja suhted õpetajatega võivad olla sõbralikud ja personaalsed. Leiner märgib, et nende koolis on oluline ka “positiivse õhkkonna loomine klassiruumis, kus ei toimu üksnes tuim ülesannete lahendamine, vaid teadmiste ja oskusteni jõutakse läbi põnevate arutelude ja põnevate isiksuste”. Raatuse kooli õpilased mõistavad, et hea on koolitööd ära teha koolipäeva jooksul, ehk siis õpilastelt oodatakse tundides keskendumist ja omapoolset sisendit, sest “kooliväline aeg on huviringide, trennide ja kõige muu põneva jaoks”.

Raatuse kool on vahetusõpilaste kogemusi jaganud oma kooli kodulehel, näiteks:

https://raatuse.tartu.ee/et/uudised/2015-2016-uudised/1286-hetty-haapsalust-meeldis-et-opetajatel-on-koos-opilastega-lobus

https://raatuse.tartu.ee/et/uudised/2015-2016-uudised/604-opilasvahetusest-voib-alguse-saada-soprus-kogu-eluks

Tartu Raatuse kool ootab järgmiselgi õppeaastal säravaid ja töökaid noori unustamatuid kogemusi saama!

 

 

 

14 mai Sõprade saamine pole midagi rasket

Lagedi kooli õpilane Annabel kuulis, et Kindluse kool pidi olema kõige uuem ja ilusam kool Rae vallas ja otsustas läbi õpilasvahetuse ise järgi vaadata. Annabel asus Kindluse kooli õppima kaheks nädalaks. Anneli tahtis enda õpilasvahetusega proovile panna kodukoolist suuremas koolis ja veel oli tema eesmärgiks “luua unustamatuid mälestusi”. Enne kooli vahetamist kartis Anneli, et koolikaaslased ei ole ehk sõbralikud ja õppimine osutub palju raskemaks. Õnneks see nii ei olnud, sest Anneli sõnas vahetuse lõpus, et “sõprade saamine pole üldse midagi keerulist”. Tuleb lihtsalt ise oli hakkaja ja julge.

Kokkuvõtteks ütles Anneli, et tema vahetuse jooksul “läks kõik lihtsalt väga hästi!” Ja ta soovitab ka teistel noortel edaspidi käia ja avastada ja enda silmaringi rikastada!

09 mai Need kaks nädalat olid nagu puhkus!

Vahetusõpilane Emilia asus kaheks nädalaks õppima Viimsi kooli. Just Viimsi kooli valis Emilia, sest ta ei soovinud kodust kuigi kaugele minna, kuid siiski soovis ta astuda välja enda mugavustsoonist ja asus õppima eestikeelsesse kooli. Enne õpilasvahetusse minemist mõtles Emilia, et kindlasti leidub teises koolis ka negatiivseid inimesi ja valmistas ennast ette. Õnneks ta üleliigse negatiivsusega tegelema ei pidanud, sest tema uued klassikaaslased võtsid teda sõbralikult vastu.

“Need 2 nädalat oli nagu puhkus – Kõik olid toredad ja õpetajad andsid vähe kodutöid. Õpilasvahetus andis mulle võimaluse rääkida iga päev eesti keeles rääkida. Ma õppisin palju uusi sõnu ja avastasin, et koolis olemine võib olla täitsa rahulik.”

Emilia oleks soovinud, et tema õpilasvahetus oleks olnud pikem, sest vaid lühikese kahe nädala jooksul jõudis ta lugeda tänapäevast kirjandust, käia klassiga kinos ja osaleda koosõppimise päeval ja Emilia jaoks olid sellised projektid ja koosviibimised ääretult ägedad!

Emilia kutsub ka teisi noori õpilasvahetusse, et harjutada oma keelt ja kogeda midagi uut. Lisaks rõhutab ta seda, et enne õpilasvahetust aitab kõige paremini nii-öelda enda “häälestamine” ehk kui usud, et kõik läheb hästi, siis lähebki, liialt kartma ei pea midagi!

02 mai Uued lähenemised rikastavad

Südikas Rocca Al Mare õpilane Teresa käis ja õppis nädala Tallinnast eemal Saaremaal, Orissaare Gümnaasiumis. Teresa koolivaliku määras see, et ta on juba mitme suve jooksul teinud trenni naiste jalgpalliklubis “Saarepiiga” ja seetõttu olid talle tuttavad nii Orissaare tammega jalgpalliväljak kui ka õpilased sealsest gümnaasiumist. Veel soovis Teresa teada saada, milline on erakooli ja teiste üldhariduskoolide vahe.

Enne vahetusse minemist jõudis Teresa mõelda, et äkki on Orissaare kooli õpilased temast õppetöös palju kiiremad ja läbivõetud materjali koha pealt tema koolist väga palju eespool. Kuna igal koolil ongi omad meetodid, mis järjekorras õppekava täita, siis tekkiski olukord, kus Orissaare Gümnaasiumi õpilased olid mõnda teemat õppinud kauem kui Teresa. Sel juhul aga ei lasknud Teresa pead norgu ja püüdis ise endale asjad selgeks teha.

Teresa avastaski vahetuse jooksul, et saab ise suurepäraselt hakkama ja jõuab õppetöös kiirelt järele, kui pingutab. Muidugimõista lähendas õpilasvahetus teda veelgi juba jalgpalliplatsilt tuttavate sõbrannadega.

Teresa lisab: “Minu arust läks hästi see, et ma sain nende õpetajatega hästi läbi ja õppisin uusi teemasid uue lähenemisega. Ma sain ka mõned head hinded ja lihtsalt uut keskonda proovida oli lahe. Mu klassikaaslased olid samuti väga sõbralikud!”

Lõpuks soovitab Teresa teistel noortelgi osaleda õpilasvahetuses, sest selle kaudu saab “Proovida õppimist täiesti teisest vaatenurgast, saada uusi kogemusi ja kohustusi ja saada endale veel palju sõpru juurde. Lisaks veel avastada, kui erinevad võivad koolid olla ja mis kombed kuskil on.”