Õpilaste kogemuslood

30 okt. Vilistlaste nädal – Mailen

Mailen osales VeniVidiVici õpilasvahetuses juba 2012. aastal, kui meie programm oli alles arengujärgus ning tema oli üks esimesi õpilasi, kes sai omale eestisisese õpilasvahetuse kogemuse!

Mailen kirjeldas ennast kui ekstravertset inimest ja tema nautis oma vahetust ja uute inimestega suhtlemist täiel rinnal. Mailen oli vahetuses 2 nädalat, mis “möödusid nagu lennates!”.

Üldiselt kirjeldas Mailen ennast kooliajal kui eeskujulikku õpilast, kellel olid tunnistusel vaid neljad-viied ja kes oli tegus ka muudel aladel.

Uurisime Mailenilt, kas tema õpilasvahetus andis talle miskit juurde:

“Vahetuskogemus andis kindlasti julguse edaspidi enda võimalusi välismaal uurida. Küll ei elanud ma välismaal seoses kooliga, kuid peale gümnaasiumi lõpetamist elasin aasta Inglismaal siiski.”

Viimaks küsisime: “Mida soovitaks Mailen praegustele 7.-12. klasside õpilastele?”

“Võib kõlada klišeena, kuid need on päriselt Teie elu parimad aastad! Haarake igast võimalusest, proovige võimalikult palju erinevaid asju, katsetage ja leidke endale meeldivad tegevused!”

 

29 okt. Vilistlaste nädal – Vladislav

Vladislav osales õpilasvahetuses 2018. aastal. Ta suundus Narva Vanalinna koolist õppima Abja Gümnaasiumisse. Tol hetkel oli õpilasvahetus talle midagi erilist, sest esimest korda suundus Vladislav õppima täiesti eestikeelsesse keskkonda.

Kooliajast tõi Vladislav välja, et põhikooli lõpp oli tema jaoks pöördepunkt, kus ta muutus palju aktiivsemaks ja võttis osa mitmetest huvi pakkuvatest projektidest, milledest üks oli ka õpilasvahetuses käimine.

Vladislav aga ei piirdunud ainult Eestiga, gümnaasiumi ajal suundus ta FLEX programmi raames õppima USA-sse, kus tegutseb ta siiani. Hetkel õpib Vladislav San Fransiscos baseeruvas Minerva ülikoolis, kuid õppimiskogemust on tal ka, Lõuna-Koreas, Taiwanis, Indias, Argentiinas, Ühendkuningriikides ja Saksamaal.

Oma õpilasvahetust Eestis kirjeldas Vladislav nii: “Minu jaoks oli raske leida vahetusperet, nii et minu VVV koordinaator oli nii lahke, et leidis kooli, kus oli ühiselamu, kus ma võisin elada. See oli minu esimene kogemus täiesti eestikeelses keskkonnas ja see läks väga hästi! Mind võeti väga kiiresti klassiperre vastu ja ma olen siiani ühenduses oma vahetusõpilaste ja -õpetajatega, kes toetavad mind tänaseni.”

Küsisime Vladislavilt ka seda, kas õpilasvahetus on talle midagi kaasa andnud ka tema praegustesse tegemistesse:

“Minu vahetus VeniVidiVici’ga andis mulle kindlasti rohkem enesekindlust tänu tugevamale keeleoskusele. Sain paremad sidemed ja oskasin end paremini väljendada, mis tegi mind tööturul konkurentsivõimelisemaks. Samuti armusin õppevahetuse mõttesse ja seadsin oma esimese nädala jooksul Abja Gümnaasiumis eesmärgiks saada stipendium rahvusvaheliseks õpilasvahetuseks. Järgmisel aastal oli mul õnn osaleda FLEX-programmis, mis võimaldas mul õppida USA gümnaasiumis ja elada seal kohalikus vastuvõtvas peres.”

Küsisime ka, kas on midagi, mida Vladislav soovitaks praegustele 7.-12. klasside õpilastele?

“Unista suurelt. Kui oled seda teinud, jaga see unistus kümneks sammuks ja alusta liikumist esimese sammu suunas. Sa elad väga erilises ja õiglases ajas ja kohas maailmas. Meil on fantastiline riik, mis on täis igasuguseid koolitusprogramme, kursusi, võimalusi ja inimesi. Eesti on väga hästi ühendatud ja mida iganes sa tahad ellu viia – olgu see siis arendajaks saamine, mingi oskuse või keele õppimine, toote või teenuse loomine, et muuta ümbritsevate inimeste elu paremaks – leiad kergesti paari käepigistuse kaugusel endale tugivõrgustiku. Ainus asi, mida sa pead tegema, on alustama ja sellest teistele rääkima. Sa saad hakkama! Ma usun sinusse.”

 

27 okt. Vilistlaste nädal – Jaana

Jaana osales VeniVidiVici programmis 2018. aasta kevadel, olles siis ise 10.klassis. Vahetusõpilasena asus ta õppima Põlva Riigigümnaasiumis, et saada kätte riigigümnaasiumi kogemus. Tänaseks on Jaanast saanud ajakirjanik Postimehes. Vabal ajal meeldib talle teha trenni ja inimestega suhelda.

Kooliajal kirjeldas Jaana end kui küllaltki tagasihoidlikku, kuid see-eest äärmiselt usinat õpilast, kellel olid kõik ülesanded õigeks ajaks tehtud. – “Õppisin isegi rohkem kui oleks pidanud – olin unistuste õpilane (ilma naljata)”.

Jaanale oli õpilasvahetusse minemine veidi ka eneseületus ja ta kirjeldas, kuidas enne seda närv sisse lõi, kuid õnneks sattus Jaana väga toredasse klassi, kus õppisid temaga koos väga toredad klassikaaslased.

Kokkuvõtvalt kirjeldas Jaana oma vahetust nii: “Õpilasvahetus ise möödus meeleolukalt (käisin käsipalli võistlustel teistele kaasa elamas, valisin koolis endale huvitavaid valikaineid ja arendasin uusi tutvusi, kellega koos sai ka nii mõndagi koos tehtud) – nädal oli täis tegemisi ja uusi avastusi ning selle lõppedes oli isegi veider oma tavapärase elu juurde tagasi naaseda.”

Küsisime Jaanalt – “Kas on midagi, mida võtsid enda õpilasvahetusest kaasa?”

“Jaa, iga kogemus annab elus midagi juurde, nii ka see! Sain õpilasvahetuselt juurde uusi sõpru, kellega suhtlen tänaseni ja ühtlasi sain ka julgemaks suhtlejaks. Mainisin ennist, et olin pigem tagasihoidlik ja selle tõttu oli minu jaoks õpilasvahetus ka pisut eneseületus. “

Viimaks uurisime, mida soovitaks Jaana praegustele 7.-12. klassi õpilastele:

“Õppimine on oluline, aga lisaks sellele soovitan ka avastada elu, mis toimub väljaspool kooli. Haarake igasugustest võimalustest kinni, mis teile silma torkab või milles te näete potentsiaali ja tegelege hobidega, mis teile tõsiselt sära silma toob! Usun ütlemisse, et kes teeb, see jõuab ja võin omast kogemusest öelda, et hobid ja tegevused väljaspool kooli aitavad aju hõlpsasti värskendada, mis aitab ka paremini õppetööle keskenduda.”

 

13 juuni Tartu Raatuse kool – “Meie koolis on õppetöö lõbus!”

Tartu Raatuse kool liitus VeniVidiVici õpilasvahetuse programmiga juba 2012. aastal, ehk programmi loomise algusaegadel. Juba neljateistkümne aasta jooksul on Raatuse kool vastu võtnud palju-palju õpilasi ning ka ise oma õpilasi vahetusse saatnud.

Kuna Raatuse kool on siiani vahetusõpilaste seas populaarne koolivalik, siis küsisime Tartu Raatuse kooli arendusjuhilt Rene Leinerilt, kuidas näeb välja õpilasvahetuse protsess kooli poolel ja mis teeb Raatuse kooli eriliseks, et vahetusõpilased ikka ja jälle näitavad üles huvi just sinna õppima asuda.

Enne vahetusprotsessi on suhtlus kõikide osapooltega tihe: kõigepealt saab Raatuse kool VeniVidiVicilt vahetusõpilaseks soovija andmed. “Kui kõik muud asjaolud antud õpilase osas on meile vastuvõetavad, kaasan arvamuse avaldamiseks ka õppejuhi ning seejärel võtan ühendust meie vastava klassiastme klassijuhatajatega, kes mõtet oma klasside õpilaste seas ventileerivad.” Rene Leiner sõnas, et ühtegi tegevust ei tehta enne klassijuhatajatega ja juhtkonnaga läbi arutamist, sest klassid “peavad saama ise otsustada, kas on valmis vahetusõpilast vastu võtma.” On juhtunud olukordi, kus vahetusõpilast soovivad korraga vastu võtta mitu paralleelklassi, sellisel juhul peavad õpetajad nõu ja reeglina saadetakse vahetusõpilane sellisesse klassi, kus varem pole vahetusõpilast olnud, et ka teised klassid saaksid endale uue õpilase vastu võtmise kogemuse. Kui õpilasele on tema uus klass välja valitud, koostab kool õpilasele infokirja juhistega – raamatukogust õpikute laenutamise infoga, tunniplaanidega, kellaaegadega ja muu vajalikuga ja jääb õpilast ootama! Leiner mainib veel, et nende koolis on osades õppeainetes komplekteeritud temporühmad, ehk siis enne õpilasvahetust pannakse paika ka see, millistes õpperühmades õpilane õppima hakkab, et õppetöö oleks tema võimetele vastav.

Õpilasvahetuse ajal on uuele õpilasele kooli poolt alati määratud mentor – õpilane, kes tunneb kooli ja selle korda hästi ja saab toetada vahetusõpilast ja aidata tal tunda end uues kohas võimalikult koduselt. Hindamine Raatuse koolis õpilasvahetuse ajal toimub võrdselt teise selle kooli õpilastega. Kool on igati vastutulelik hinnete konverteerimise osas teistesse hindamissüsteemidesse, et vahetusõpilane saaks oma vahetuskoolis saadud hinded hiljem kodukooli üle kanda. Rene Leiner sõnas: “Ei meenu, et vahetusõpilastel oleks hinnetega seoses muresid esinenud”.

Tartu Raatuse kool soovib vahetusõpilastele näidata, et koolis võib õppimine olla lõbus ja suhted õpetajatega võivad olla sõbralikud ja personaalsed. Leiner märgib, et nende koolis on oluline ka “positiivse õhkkonna loomine klassiruumis, kus ei toimu üksnes tuim ülesannete lahendamine, vaid teadmiste ja oskusteni jõutakse läbi põnevate arutelude ja põnevate isiksuste”. Raatuse kooli õpilased mõistavad, et hea on koolitööd ära teha koolipäeva jooksul, ehk siis õpilastelt oodatakse tundides keskendumist ja omapoolset sisendit, sest “kooliväline aeg on huviringide, trennide ja kõige muu põneva jaoks”.

Raatuse kool on vahetusõpilaste kogemusi jaganud oma kooli kodulehel, näiteks:

https://raatuse.tartu.ee/et/uudised/2015-2016-uudised/1286-hetty-haapsalust-meeldis-et-opetajatel-on-koos-opilastega-lobus

https://raatuse.tartu.ee/et/uudised/2015-2016-uudised/604-opilasvahetusest-voib-alguse-saada-soprus-kogu-eluks

Tartu Raatuse kool ootab järgmiselgi õppeaastal säravaid ja töökaid noori unustamatuid kogemusi saama!

 

 

 

14 mai Sõprade saamine pole midagi rasket

Lagedi kooli õpilane Annabel kuulis, et Kindluse kool pidi olema kõige uuem ja ilusam kool Rae vallas ja otsustas läbi õpilasvahetuse ise järgi vaadata. Annabel asus Kindluse kooli õppima kaheks nädalaks. Anneli tahtis enda õpilasvahetusega proovile panna kodukoolist suuremas koolis ja veel oli tema eesmärgiks “luua unustamatuid mälestusi”. Enne kooli vahetamist kartis Anneli, et koolikaaslased ei ole ehk sõbralikud ja õppimine osutub palju raskemaks. Õnneks see nii ei olnud, sest Anneli sõnas vahetuse lõpus, et “sõprade saamine pole üldse midagi keerulist”. Tuleb lihtsalt ise oli hakkaja ja julge.

Kokkuvõtteks ütles Anneli, et tema vahetuse jooksul “läks kõik lihtsalt väga hästi!” Ja ta soovitab ka teistel noortel edaspidi käia ja avastada ja enda silmaringi rikastada!

09 mai Need kaks nädalat olid nagu puhkus!

Vahetusõpilane Emilia asus kaheks nädalaks õppima Viimsi kooli. Just Viimsi kooli valis Emilia, sest ta ei soovinud kodust kuigi kaugele minna, kuid siiski soovis ta astuda välja enda mugavustsoonist ja asus õppima eestikeelsesse kooli. Enne õpilasvahetusse minemist mõtles Emilia, et kindlasti leidub teises koolis ka negatiivseid inimesi ja valmistas ennast ette. Õnneks ta üleliigse negatiivsusega tegelema ei pidanud, sest tema uued klassikaaslased võtsid teda sõbralikult vastu.

“Need 2 nädalat oli nagu puhkus – Kõik olid toredad ja õpetajad andsid vähe kodutöid. Õpilasvahetus andis mulle võimaluse rääkida iga päev eesti keeles rääkida. Ma õppisin palju uusi sõnu ja avastasin, et koolis olemine võib olla täitsa rahulik.”

Emilia oleks soovinud, et tema õpilasvahetus oleks olnud pikem, sest vaid lühikese kahe nädala jooksul jõudis ta lugeda tänapäevast kirjandust, käia klassiga kinos ja osaleda koosõppimise päeval ja Emilia jaoks olid sellised projektid ja koosviibimised ääretult ägedad!

Emilia kutsub ka teisi noori õpilasvahetusse, et harjutada oma keelt ja kogeda midagi uut. Lisaks rõhutab ta seda, et enne õpilasvahetust aitab kõige paremini nii-öelda enda “häälestamine” ehk kui usud, et kõik läheb hästi, siis lähebki, liialt kartma ei pea midagi!

02 mai Uued lähenemised rikastavad

Südikas Rocca Al Mare õpilane Teresa käis ja õppis nädala Tallinnast eemal Saaremaal, Orissaare Gümnaasiumis. Teresa koolivaliku määras see, et ta on juba mitme suve jooksul teinud trenni naiste jalgpalliklubis “Saarepiiga” ja seetõttu olid talle tuttavad nii Orissaare tammega jalgpalliväljak kui ka õpilased sealsest gümnaasiumist. Veel soovis Teresa teada saada, milline on erakooli ja teiste üldhariduskoolide vahe.

Enne vahetusse minemist jõudis Teresa mõelda, et äkki on Orissaare kooli õpilased temast õppetöös palju kiiremad ja läbivõetud materjali koha pealt tema koolist väga palju eespool. Kuna igal koolil ongi omad meetodid, mis järjekorras õppekava täita, siis tekkiski olukord, kus Orissaare Gümnaasiumi õpilased olid mõnda teemat õppinud kauem kui Teresa. Sel juhul aga ei lasknud Teresa pead norgu ja püüdis ise endale asjad selgeks teha.

Teresa avastaski vahetuse jooksul, et saab ise suurepäraselt hakkama ja jõuab õppetöös kiirelt järele, kui pingutab. Muidugimõista lähendas õpilasvahetus teda veelgi juba jalgpalliplatsilt tuttavate sõbrannadega.

Teresa lisab: “Minu arust läks hästi see, et ma sain nende õpetajatega hästi läbi ja õppisin uusi teemasid uue lähenemisega. Ma sain ka mõned head hinded ja lihtsalt uut keskonda proovida oli lahe. Mu klassikaaslased olid samuti väga sõbralikud!”

Lõpuks soovitab Teresa teistel noortelgi osaleda õpilasvahetuses, sest selle kaudu saab “Proovida õppimist täiesti teisest vaatenurgast, saada uusi kogemusi ja kohustusi ja saada endale veel palju sõpru juurde. Lisaks veel avastada, kui erinevad võivad koolid olla ja mis kombed kuskil on.”

29 apr. Minu vahetuskool võttis mind väga soojalt vastu!

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi õpilane Darja õppis terve kuu Tallinna 21.koolis. Oma vahetusperioodi jooksul sai ta mugavalt elada kodus, kuid koolivahetus oli ärevust tekitav väljakutse juba iseenesest. Darja oli varem oma sõpradelt ja tuttavatelt kuulnud, et Tallinna 21.kool on väga hea kool ning oma otsuse minna õppima just sinna langetas ta pika uurimise tulemusena – Darja suhtles nii oma tuttavatega kui tutvus ka kooli kodulehega.

Enne õpilasvahetust seadis Darja paika enda eesmärgid: ta soovis proovida õppimist eesti keeles ja seeläbi muidugi tunda ennast julgemalt eesti keeles rääkides. Lisaks soovis Darja, nagu paljud teisedki, leida endale uusi sõpru. Mõned päevad enne õpilasvahetust mõtles Darja sellele, et “Mis siis saab, kui keegi minuga suhtlema ei tulegi?”. Tegelikult muidugi oli see põdemine asjata, sest klassikaaslased olid väga abivalmid ja õpetajad said Darjale kiiresti väga armsateks.

Darja ise tunneb, et selle nelja nädala jooksul kasvas tema sõnavara eesti keeles tohutult palju ning kadus hirm rääkida eesti keeles natuke vigaselt. “Sellest pole üldse vahet!”, ütles Darja, sest tema sõnul “Peamine on ju ikkagi see, et suhelda saaks”. Tema vahetusperioodi iseloomustavateks sõnadeks oleksid veel “lõbus, kasulik ja huvitav”.

Darja soovitab ka teistel haarata võimalusest kinni ning osaleda eestisiseses õpilasvahetuses just sellepärast, et see on hariv ja lühikese aja jooksul on võimalik oma silmaringi niivõrd palju laiendada.

25 apr. Eesti keelt ma enam ei karda!

Üheteistkümnenda klassi õpilane Christina veetis neli nädalat õppides Nõo Reaalgümnaasiumis. Oma vahetusperioodi jooksul sai ta elada kooli ühiselamus ning kuna Christina üks peamisi soove õpilasvahetusega seoses oli arendada enda eesti keelt, siis tundus ühiselamu mõte talle keele harjutamise koha pealt kõige parem. Christina muretses enne vahetust, et kas uus klass on ka sõbralik ja lahke, ning ta ei pidanud pettuma – uuest koolist leidis Christina päris kiirelt palju sõpru. Kõigest nelja nädalaga saavutas Christina teises koolis oma eesmärgi – ta sai üle oma hirmust rääkida eesti keeles ja lisaks sellele naasis kodukooli uue sõnavarapagasiga. Teistele noortele ütleb Christina nii: “Ärge kunagi kartke midagi uut proovida ja haarake kinni igast võimalusest keeli õppida, sest mina tõesti nautisin enda õpilasvahetust!”.

23 apr. Kuidas õppida hindama seda, mis on juba olemas?

Mõned nädalad tagasi otsustas Marinel käia ja vaadata, kuidas toimib elu koolis, kus on palju rohkem õpilasi kui tema kodukoolis. Nii valis Marinel enda jaoks välja Jüri Gümnaasiumi – seda just eesmärgiga end gümnaasiumiks ette valmistada ja saada juba enne “suure kooli kogemus”. Koolivalikut mõjutaski kõige enam suur õpilaste arv ja see, et koolis õppis ka Marineli hea sõbranna. Nii lihtsalt saigi valik tehtud ja põnevust täis nädal võis alata. Marinel leidis end veidi pabistamast, sest oli siiski astumas välja oma mugavustsoonist, kuid julge suhtlejana kadus võõrastamistunne ruttu.

Vahetusperioodi jooksul sai Marinel osaleda Jüri Gümnaasiumi iga-aastasel playboxil ning tema jaoks oli see väga tore kogemus, sest ürituse korraldamiseks ja muu asjatamise jaoks oli nii palju erinevaid võimalusi. Marinel võtab ürituse kokku: “Nähes erinevust kodukooli ja Jüri kooli playboxi vahel, avastasin ma end mõtlemas sellele, kuidas erinevad ressursid ja keskkonnad mõjutavad õppimist ja loovust. See, et sain ise sellest üritusest osa võtta tegi minu kogemuse veelgi meeldejäävamaks”.

Marinel soovitab ka teistel noortel end proovile panna ja õpilasvahetuses osaleda. Tema sõnul arendab see kõige rohkem iseseisvust, kohanemisvõimet ja enesekindlust, mis on tuleviku tarbeks vägagi olulised omadused. Veel aga soovitab Marinel käia ja avastada, et siis võrrelda teisi koole enda kodukooliga. Marineli sõnul “pani see kogemus mind rohkem hindama asju, mis mul juba olid olemas”.